"Samost ja Sildam": riigieelarvet peab nüüdsest vaatama teise pilguga
Alates taasiseseisvumisest pole Eestil olnud sellist eelarvet, mida finantseeritakse laenuga ning millega kasvab märkimisväärselt riigivõlg, nentis ajakirjanik Anvar Samost Vikerraadio saates "Samost ja Sildam".
Järgmise aasta riigieelarvega kasvab Eesti riigivõlg 6,6 miljardi euro võrra ning praegu pole aru saada, kuidas ja kas üldse tulevikus riigivõlga vähendama hakatakse, märkis Samost.
"See on oluline muutus võrreldes senise praktikaga: eelarvet finantseeritakse laenuga, valitsus on sisenenud täiesti teise ajajärku Eesti riigi taastamisest. /.../ Kui Eesti on tõesti nüüd täiesti teistsuguse eelarvepoliitika kasutusele võnud, siis on kaks olulist küsimust: kas see eelarvepoliitika vastab Eesti majanduse vajadustele, kas see toetab ja elavdab Eesti majandust, nagu valitsuse plaan oli, kas aitab leevendada koroonakriisi mõju lühiajaliselt. Teine küsimus on pikaajalisem: kuidas edasi – kas laenuga eelarvedefitsiidi finantseerimine jääb meiega aastakümneteks võii vähemalt selle valitsuse ajaks? Ja missugused on väljumisstsenaariumid või kas üldse nähakse väljumisstsenaariumi olukorras, kus raha hind riikidele on null? Küüniliselt võib öelda, et väljumisstsenaariumit polegi vaja," rääkis Samost.
Ajakirjanik Toomas Sildam märkis, et näiteks Eesti Panga ekspresident Ardo Hanssoni hinnangul saab väljumisstsenaarium olla maksude tõus ja kärbete tegemine.
Samosti sõnul paneb selline uus eelarvepoliitika iga järgmise valitsuse, hoolimata koalitsiooni koosseisust, valikute ette. Üheks võimaluseks on tema sõnul jätkuv laenu võtmine, mis tundub olevat praeguse rahandusministri, EKRE esimehe Martin Helme plaan.
Samosti hinnangul ei tasu Eesti muutunud eelarvepoliitikas näha midagi erakordset, sest odav raha ning koroonapandeemia on pannud eelarvepoliitikat ümber hindama kogu maailma. "Riigieelarves peaksime sellest aasta vaatama hoopis teisi asju kui seni ja mitte ainult Eestis, kogu Euroopas ja maailmas on eelarvepoliitika muutunud. Me muidu jäämegi hindama lühiajaliste mõõdikutega pikemaajalisi muutusi," märkis ta.
Samas on pandeemia võtnud valitsuselt võime teha pikemaajalisi plaane, leidis Samost. "Mulle tundub, et kahjuks on koroonakriis selle valitsuse pika vaate kas aja või tähelepanu mõttes lihtsalt ära söönud. Ma ei näe kuskilt pikaajalisemat vaadet, väljaarvatud rahandusminister, kes on joonistanud oma sõnavõttudes päris huvitavaid plaane," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Samost ja Sildam"