"Üks asi, mida annab teha, on [lõpetada] igasugused ajutistena plaanitud programmid seoses pandeemiaga - mis on tihti väga mõistlikud programmid - aga nendel peaks olema lõppkuupäev. Ja kui need lõppeksid ja aeguksid, siis oleks juba päris tubli samm tasakaalu suunas," ütles Hansson "Vikerhommikus" vastuseks küsimusele kärpimisvõimalustest. "Tuleb vaadata, et need ei jääks permanentseteks programmideks. Kui oli ajutine, siis olgu ajutine..."

Peaministri majandusnõunik tõi välja, et kõige suurem eelarvekulude kasv oligi majanduse toetamises: "Igasugused ettevõtluse toetamise programmid, tegelikult kasvas riigikapitalism." Hanssoni sõnul olid toetusprogrammid koroonakriisi ajal arusaadavad, kuna see oli viis, kuidas riik sai ajutiselt ettevõtlust toetada. "Aga see ei saa olla permanentne lahendus," rõhutas ta.

Küsimusele maksutõusudest tõdes Hansson, kes on enne Kallast enda sõnul nõustanud veel nelja peaministrit, et praegune valitsus on lubanud maksurahu, kuid järgmiste valitsuste puhul ta seda ei välistaks. "Kui tulevikus on teine valitsus, kes vaatab olukorrale otsa ja ütleb, et me hakkame nüüd kulusid väga palju kärpima, siis see saab olema väga valus ja selle kompenseerimiseks või ärahoidmiseks on vaja mõnda maksu tõsta, siis mina vähemalt hoiaks selle tulevikuperspektiivis ikkagi laua peal.. Et mitte päriselt seda välistada," rääkis peaministri majandusnõunik.

Hansson tõi vastuseks küsimusele, mis valdkonnas võiks kaaluda maksude tõstmist, esile varade maksustamise. "Kui vaadata, mis on Eestis teiste riikidega võrreldes suhteliselt madalalt maksustatud - ma ei taha öelda, et see on hea või halb - aga kõik varamaksud - loodusvarad, kinnisvara, maa - on meil praegu suhteliselt madalalt maksustatud. Nii, et kui vaatame, kus oleme alakasutanud neid võimalusi võrreldes teiste riikidega, siis need on kindlasti need (valdkonnad)," rääkis Hansson.

Kokkuvõtvalt nägi peaministri majandusnõunik Eesti olukorda optimistlikuna: "Olukord on selles mõttes helge, et me saame selle pandeemiaga hakkama, lõpp on juba näha. Ja kui sellega saab hakkama, siis võib jälle normaalsust taastama hakata. Ja ma arvan, et ka poliitiliselt elame täna palju normaalsemas elus kui mõni kuu tagasi olime."

USA Harvardi ülikooli majandusteadustes doktorikraadi kaitsnud Hansson oli aastatel 2012–2019 Eesti Panga president, enne seda töötas ta pikalt Maailmapangas.