Terviseamet alustab koroona vastu vaktsineerimisega jaanuaris ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Terviseameti vaktsineerimiskava kohaselt algab koroonaviiruse vastu vaktsineerimine jaanuaris ning teises kvartalis on eesmärk jõuda selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida. Kavas on defineeritud kõik haigused, mille põdejad eelisjärjekorras vaktsineerima pääsevad.

Vaktsineerimiskava järgi vaktsineeritakse esimeses järjekorras tervishoiutöötajad ja kõik, kes tervishoiuasutustes töötavad (ca 30 000 inimest), hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud (ca 25 000) ning kõik üle 70-aastased inimesed ja kindlate diagnoosidega inimesed, keda on kokku umbes 260 000.

Nende diagnooside alla ehk kõrgendantud riskiga on diabeet, rasvumus, krooniline bronhiit, bronhektaasiatõbi, KOK, raskekujuline astma ja astmaatiline seisund, tsüstiline fibroos, onkoloogilised patsiendid, kardioloogia patsiendid, neerupuudulikkus, kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused, siirdatud luuüdi ja siirdatud organitega patsiendid, immuunpuudulikkus ning hematoloogilised, reumatoloogilised, gastroenteroloogilised, neuroloogilised patsiendid, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsuspresseerivat ravi.

Juhul, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole neid haigusi või seisundeid, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt mõne harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid.

Pärast nende vaktsineerimist ehk teisesena võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajad nagu kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad, kelle loend on alles täpsustamisel ning hädaolukorra seaduse alusel elutähtsate teenuste osutajad, keda on umbes 35 000 inimest.

Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.

Eeldatavalt jõuab detsembri lõpus esimesena EL-i ravimiameti müügiloani Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin. Moderna vaktsiin peaks selleni jõudma jaanuari keskel. Seega saab eeldada, et vaktsineerimist saab võimaldada uue aasta esimeses kvartalis tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste töötajatele ning
hoolekandeasutuste elanikele, samuti on võimalik alustada vaktsineerimise pakkumist üle 70-aastastele inimestele ning raskete või krooniliste haiguste põdejatele.

Veebikoolitused immuniseerijatele

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud vaktsineerimise baaskoolituse ja täienduskoolituse viimase viie aasta jooksul.
Veebipõhised baas- ja täienduskoolitused immuniseerijatele on alanud ning koolitusi on võimalik läbida jaanuari lõpuni.

COVID-19 vaktsiinispetsiifilised koolitused on võimalik läbida vahetult pärast vastava vaktsiini EL-i müügiloa saamist, sest koolituse alusmaterjaliks on vaktsiiniomaduste kokkuvõtted, mis kinnitatakse ja tehakse avalikuks koos EL-i müügiloaga.

Terviseamet korraldab COVID-19 vaktsineerimist samamoodi, nagu teisigi vaktsineerimisi - enamik tervishoiuteenuse osutajaid, kus töötavad
immuniseerimise õigusega tervishoiutöötajad, vaktsineerivad oma personali ise.

Esmasteks vaktsineerimiskohtadeks on haiglad, perearstikeskused, hooldekodud, elutähtsate teenuste osutajate ja teiste kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajate töökohad, nakkuskliinik või vaktsineerimiskabinetid.

Riskirühmade vaktsineerimisega samaaegselt töötatakse uue aasta esimestel kuudel välja kõigi soovijate vaktsineerimise korraldus, arvestades COVID-19 vaktsiinide EL-i müügiloa saamist ja tarnegraafikuid. Vaktsineerimiskohtades vaktsineerimise läbiviimise üksikasjad on täpsustamisel.

Vaktsineerimise korraldus

Vaktsiinitootja vastutab vaktsiinide transpordi eest kokku lepitud kohta liikmesriigis. Eesti puhul on kokku lepitud, et vaktsiinid transporditakse tootja poolt terviseameti kesklattu. Kesklaos tagatakse vajalikud tingimused vaktsiinide hoiustamiseks, mis vajavad tavapärasest madalamaid temperatuure
(-15 kuni -80 kraadi).

Eriti madalate temperatuuride hoidmiseks on kaks võimalust: kuiv jää ja
ultrasügavkülmikud. Mõlemad võimekused tagatakse terviseameti kesklaos hiljemalt detsembri lõpuks.

Terviseameti kesklaos toimub vaktsiinide hoiustamine ja laialijaotamine vastavalt
vaktsiinide jaotuskavale ja vaktsineerijate vajadustele.

Koroonavaktsiini teekonna skeem Autor/allikas: Riiklik vaktsineerimiskava

Kesklaost jagatakse vaktsineerijatele koos vaktsiinidega ka vaktsiini lahustamiseks ja manustamiseks vajalikud süstlad, nõelad ja lahusti. Vaktsineerijatel ei ole vaja luua eritingimusi või soetada lisavahendeid vaktsiinide säilitamiseks. Eesti-sisene transport madalaid temperatuure nõudvate vaktsiinide korral toimub kord nädalas või vastavalt vajadusele vaktsineerimiskohtadesse.

Ka kõige nõudlikumad COVID-19 vaktsiinid säilivad kuni viis päeva vaktsiinide hoiustamise tavatingimustel (+2 kuni +8 kraadi). Eesti-sisene transport ostetakse sisse.

Vaktsiinid tulevad mitmedoosilistes viaalides ja seetõttu nõuab manustamine ja vaktsiinide Eesti-sisene laialivedu tavapärasest hoolikamat planeerimist.

Vaktsineerimiskohas koostab vaktsineerija sihtrühmapõhise vaktsineerimise plaani, hindab vaktsiinivajadust lähtuvalt plaanist nädalate kaupa, tellib terviseametilt vajaliku koguse vaktsiini. Perearstid kutsuvad vaktsineeritavad ise kohale, hooldekodud aga korraldavad vaktsineerimist kohapeal.

Enne vaktsineerimise alustamist tuvastab vaktsineerija inimese ajutised ja püsivad vastunäidustused vaktsineerimisele, selgitab vaktsineerimise vajalikkust, teavitab immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja mida nende tekkimisel ette võtta ning aitab leida vastused ka muudele küsimustele, mis inimesel võivad olla tekkinud. Samuti teavitab ta vajadusest anda teada kõigist vaktsineerimise järel ilmneda võivatest võimalikest kõrvaltoimetest ja broneerib aja teiseks doosiks ning teavitab sellest vaktsineeritavat. Pärast vaktsineerimist edastab vaktsineerija tervise infosüsteemi immuniseerimise teatise. Kui on ilmnenud kõrvaltoimeid, teavitab neist ravimiametit.

Sihtrühma kuuluvad vaktsineeritavad saavad kutse vaktsineerimisele oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, sealt tuleb ka meeldetuletus teise doosiga vaktsineerimiseks. Lisainfot koroonavaktsiinide kohta saab lugeda lehelt www.vaktsineeri.ee. Ravimiametit saab ka igaüks ise tekkinud kõrvaltoimetest teavitada.

Järgmise aasta jooksul on vaktsineerimine koroona vastu kõigile soovijatele tasuta. Vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.

Sotsiaalministeerium ja selle allasutused korraldavad vaktsineerimiskohtadesse vaktsiinidooside transpordi vastavalt vaktsineerijate vajadustele, nõustavad vaktsineerijaid vaktsiinispetsiifilistes ja korralduslikes küsimustes ning koostavad vaktsineerijatele täpsemad juhised ja vaktsineeritavatele infomaterjalid.

Vaktsiinide hange

Eesi on eelostulepinguga broneerinud endale 1,33 miljonit doosi AstraZeneca vaktsiini, 300 000 Jannsen Pharmaceutica vaktsiinikuuri, 603 876 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini.

CureVaci ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb elanikkonna protsendi alusel Modernalt 234 467 ja CureVacilt 659 383 doosi.

Eesti plaanib ühineda seitsme vaktsiinitootja eelostulepinguga sarnaselt teistele liikmesriikidele, et maandada võimalikke riske, mis võivad realiseeruda EL-i müügiloa taotlemisel või vaktsiini tootmisel ja tarnimisel.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: