Esialgu on Eesti koolid kaugõppel talvise koolivaheaja lõpuni, mis tähendab, et kui piirangut ei pikendata, lähevad lapsed 11. jaanuarist kooli. Kontaktõppe jätkumine pärast vaheaega pole aga veel sugugi kindel. Millest see otsus siis sõltub?

"Kooli naasmine on kindlasti seotud epidemioloogilise olukorra, haigestunute kasvu ja vanuselise struktuuriga. Kindlasti tuleb arvesse võtta haiguse raskusastet. Need on need kriteeriumid, mida arvesse võttes teeb terviseamet valitsusele ettepanekud. Valitsus kindlasti võtab arvesse ka teiste valdkondade esindajate seisukohad (sh teadusnõukoda, haridus- ja teadusministeerium, valitsus)," vastas terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp ERR-ile.

Mingit konkreetset sihtväärtust - ehk milline peab nakatumisnäit või nakatumiskordaja selleks olema, et teha otsus kontaktõpet jätkata - aga terviseamet ei nimetanud.

"Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et laialdase nakkuse leviku tingimustes võib koolides tekkida pidevalt vajadus haigeid või lähikontaktsed karantiini suunata ning selline etteplaneerimata distants- ja kontaktõppe formaadi vahetumine võib olla nii õpilastele kui ka õpetajatele ebamugav. Varasemalt on sel kaalutlusel nii mitmedki koolid koostöös terviseameti regionaalosakonnaga võtnud vastu otsuse distantsõppele minna," lisas Sepp.

Terviseamet pelgab, et kooli naasmine toob kaasa nakkuse hüppelise kasvu.

"Respiratoorsetele piisknakkustele on omane, et pärast pikemaid pühasid või koolivaheaegu tulevad õpilased taas kooli ning selle järel kasvab viirushaigustesse haigestumus," ütles Sepp.

Seetõttu peab terviseamet oluliseks, et kooli naasmine toimuks läbimõeldult ning kõiki ennetusmeeteid järgides. Terviseamet on selleks koostöös tervise arengu instituudiga (TAI) koostamas soovituste paketti, mis aitaks kooli naastes vähendada haigestumuse hüppelist kasvu.

Eraldi otsused tuleb teha huvihariduse kohta. Terviseamet kipub pooldama huvihariduse taastamist alles pärast kontaktõppe taastamist koolides, kui epidemioloogiline olukord lubab.

"Huvitegevus koondab kokku nii lapsi kui täiskasvanuid erinevatest koolidest ja asutustest ning potentsiaal nakkuse edasikandmiseks mitmetesse piirkonna koolidesse ja asutustesse on suur. Seetõttu oleks viiruse leviku ohjamise seisukohalt otstarbekam huvitegevus taasavada pärast kooli naasmist ja epidemioloogilise olukorra stabiliseerumisel," põhjendas Sepp.