Kadri Riis: miks peaks kool valima ühe kindla digiökosüsteemi?

Ühe digiökosüsteemi kasutuselevõtu puhul saavad õpilased ja õpetajad turvaliselt toimetada ühe keskkonna siseselt ja keskenduda rohkem aine sisu omandamisele kui uue keskkonna õppimisele, kirjutab Kadri Riis.
Mida rohkem, seda uhkem? Kaks on parem kui üks? Digivahenditest rääkides põrkame paratamatult ühel hetkel selle otsa, et valikuid ja võimalusi on tehnoloogiamaailmas ääretult palju.
Kuidas üks õpetaja, kes igapäevaselt seisab klassiruumis õpilaste ees ja annab teadmisi edasi, peaks tegema valikuid, mis aitavad neid samu teadmisi edasi anda hoopis uuel ja veidi tundmatul viisil?
Kevadise eriolukorra ajal olid paljud koolid ja õpetajad olukorras, kus tavapärase õppetegevuse asemel tuli leidlikult lahendada see, et õpilased pidid teadmised omandama digivahendite abil oma koduses keskkonnas ja õpetaja pidi kogu seda tegevust distantsilt orkestreerima. Distantsõpe tõi kaasa palju segadust, katsetamist, küsimusi suure pildi ja tuleviku kohta.
Haridustehnoloogid üle Eesti jagasid oma teadmisi õpetajatele, lastele, lapsevanematele, juhtivatele ametikohtadele. Tehti erinevaid sotsiaalmeediagruppe, kus oli võimalik nõu küsida ja anda, korraldati suuremas koguses veebiseminare ja valmistati juhendeid.
Ometi tekkis selle kõige foonil nurin, et kõike on korraga liiga palju – õpilased pidid tegema kontosid ja logima sisse mitmetesse erinevatesse keskkondadesse, igal õpetajal oli oma eelistus rakenduste osas ja selles, milline distantsõpe üldse välja peaks nägema.
Lihtsam oli nendel koolidel, mis juba eelnevalt olid kasutusele võtnud mõne õpihaldussüsteemi või keskkonna, mille abil suhelda ja videokõnesid teha. Just omavaheline suhtlus oli see, mida õpetajad ja õpilased distantsõppe ajal enim vajasid. Kellel varasemalt mõnda süsteemi kasutusel ei olnud, hüppasid aga kiirelt pardale.
Eesti koolid võib jagada peamiselt kahte suurde gruppi – Microsofti koolid ja Google koolid. See tähendab siis seda, et koolis on peamiselt kasutusel kas üks või teine digiökosüsteem ja vajadusel lisanduvad sinna näiteks Moodle'i kursused ja teised erilahendused.
Kuressaare ametikoolis otsustati rohkem kui viis aastat tagasi minna üle Microsofti ökosüsteemile. Muutused on alati sisse viidud esmalt juhtkonna tasandil ja seejärel tutvustatud võimalusi õpetajatele ja õpilastele. Samamoodi hakati 2018. aastal juurutama ka Teams rakenduse kasutamist nii õpetajate koostöö tarbeks kui ka õpilastega õppetöö läbiviimiseks.
Mida vähem on erinevaid keskkondi, seda lihtsam on õpetajatel ja õpilastel järge pidada, mis kuskil toimub. Oleme koolisiseselt kokku leppinud, et kasutame peamiselt ühte ökosüsteemi ja vajadusel juurde teisi vahendeid, mis on juba õpetatavatest erialadest lähtuvad (Slack, GitHub, 3D mudeldamise programmid jne).
Üheks peamiseks argumendiks ühe ökosüsteemi kasutamises on turvalisus ja seda nii õpetaja kui ka õpilase vaatest. Iga uue keskkonna kasutuselevõtmisega tuleb luua õpetajal ja õpilastel kontod ja sellega tekib suurem risk andmete kadumiseks ja väärkasutamiseks.
Häid, turvalisi ja tasuta programme/rakendusi on keeruline leida ja enamasti on selles võrrandis mõni muutuja puudu – enamasti on selleks andmete turvalisus. Kasutades ühte ökosüsteemi, eriti kui see on suur ja tuntud nagu Microsoft või Google, on andmed turvatud ja privaatsuspoliitika on väga konkreetne.
Uued ja ka mängulised lahendused ja rakendused on head ja õppijatele ka huvitavad kasutada, kuid alati tasub veenduda nende turvalisuses ja eesmärgipärasuses ning mõelda, et ega õpilasel ei ole juba kontot neljas sarnase sisuga rakenduses.
Ühe ökosüsteemi kasutuselevõtu puhul saavad õpilased ja õpetajad turvaliselt toimetada ühe keskkonna siseselt ja keskenduda rohkem aine sisu omandamisele kui uue keskkonna õppimisele.
Kevad õpetas palju nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õpetas vaatama suuremat pilti ja pani mõtlema, kuhu suunas me liikuda tahame. Õppematerjalide digitaliseerimine ja uute meetodite rakendamine toob esialgu mugavustsoonist küll välja, kuid pikas perspektiivis annab juurde aega õpetajatel suhelda oma õpilastega ja annab võimaluse õpilastel vajadusel õppida ka omas tempos.
Toimetaja: Kaupo Meiel