Eesti esimene vaktsiinitarne võib jääda soovitust palju väiksemaks
Eesti on taotlenud Pfizerilt/BioNTechilt esimese tarnena vaktsiini umbes 100 000 inimesele ehk 200 000 doosi, ent tarne võib osutuda kuni kümme korda väiksemaks. Täpne esimese tarne dooside kogus selgub pärast EL-i ravimiametilt müügiloa saamist.
Esimesena on EL-i ravimiametilt müügiluba saamas ilmselt Pfizeri/BioNTechi vaktsiin. Sotsiaalministeeriumi andmetel on otsust oodata 31. detsembril, päeva peale aga selgus, et otsus võib tulla oluliselt varem.
Nimelt soovis EL-i ravimiameti inimravimite komitee sel nädalal vaktsiinitootjalt täiendavaid andmeid ning andis teada, et tõstab oma erakorralise hinnangu andmise koosoleku nädala võrra varasemaks. Kui lisaandmed jõutakse ennaktempos läbi vaadata, võib komitee anda oma lõpliku hinnangu juba 21. detsembril. Kui komitee annab müügiloa taotlusele positiivse hinnangu, annab Euroopa Komisjon kiirendatud korras ehk mõne päeva jooksul vaktsiinile tingimusliku müügiloa kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Kui ühist hinnangut 21. detsembriks valmis ei jõuta, tuleb komitee uuesti kokku 29. detsembril. EL-i ravimiamet on lubanud teha otsuse võimalikult kiiresti, kuid üksnes siis, kui on kindel, et vaktsiini kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe andmed on lõpuni usaldusväärsed ja täielikud ning kasu tõendatult suurem kui riskid.
Seejärel kulub logistika planeerimisele kuni kolm päeva, et selgitada välja riikide võimekus vaktsiinid vastu võtta, mille käigus täpsustatakse lõplik jaotuskava ning pannakse need liikmesriikide poole teele.
Eesti on tellinud Pfizeri/BioNTechi koroonavaktsiini esimese tarnena 100 000 inimesele ehk 200 000 doosi, kuid me ei pruugi soovitud kogust siiski saada.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse tunnistas, et lõplikku selgust, kui suur on Eesti esimene tarne, veel pole.
"Eelmise nädala reede jooksul esimese tarne kogused muutusid hommikul saadud infost, et ligi 10 000 doosi, kuni päeva lõpus esitatud koguseni 40 000," tõi Jesse näiteks.
Kogus muutus päeva jooksul seetõttu, et Eesti ei rahuldunud 10 000 doosi pakkumisega, mis võimaldaks vaktsineerida üksnes 5000 tervishoiutöötajat.
"Meie huvi on saada esimene tarne võimalikult suur, et saaksime alustada vaktsineerimistega esmalt tervishoiutöötajatest ja selle kõrvalt hoolekanne, hooldekodude elanikud, kes on väga haavatavad haiguse rasketest tagajärgedest," ütles Jesse.
Sotsiaalminister Tanel Kiik lisas, et töö käib siiski selle nimel, et Eesti saaks esimeses järgus oma soovitud koguse ehk 200 000 doosi.
Riskirühmadesse kuuluvad inimesed saavad teated selle kohta, et nad on vaktsineerima oodatud, meili teel, nendega võtavad ühendust ka perearstid. Seda tehakse jaanuarikuu jooksul, kui Eesti saab teada vaktsiini tarnegraafikud.
"Kõigi soovijate vaktsineerimiseni loodame jõuda järgmise aasta teise kvartali jooksul, kui tarnekogused ja müügiload seda võimaldavad," täpsustas Jesse.
Kiik ütles, et sõltumata esimese tarne suurusest vaktsineeritakse esimeses järgus kindlasti tervishoiutöötajad. Kui peab hakkama valikut tegema, siis eelistatud on need, kes vahetult koroonahaigetega kokku peavad puutuma ja ise riskirühma kuuluvad.
"Liigume soovitud ajagraafikus või sellest isegi natuke ees," iseloomustas Kiik Eesti valmisolekut esimese tarne vastuvõtmiseks. Ettevalmistustöödega vaktsiini vastuvõtuks, säilitamiseks ja logistikaks jõutakse lõpule enne jõule. "Ka kõige positiivsema stsenaariumi korral oleme valmis, kui need lõpuks Eesti suunas liikuma hakkavad."
Vaata ka teisipäevast pressikonverentsi, kus vaktsineerimisest rääkisid Maris Jesse sotsiaalministeeriumist, perearst Marje Oona, ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi ja sotsiaalminister Tanel Kiik.
Toimetaja: Merilin Pärli