Kaubamaht sadamates suurenes, raudteel aga vähenes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Muuga sadam.
Muuga sadam. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eesti sadamate kaubamaht suurenes 2020. aasta üheksa kuuga 27,9 miljoni tonnini, mis on mullusega võrreldes kahe protsendi võrra enam. Raudtee kaubamaht vähenes sama ajaga aga 11,5 miljoni tonnini, mis on ligi 30 protsenti vähem kui aasta eest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on Eesti sadamate kaubamahtu läbi aastate mõjutanud kaupade vedu raudteel, kus suure osa moodustab naftatoodete transiitvedu. "Viimastel aastatel on naftatoodete transiitvedu tunduvalt vähenenud ja koos sellega ka kaubavedu avalikul raudteel ning samuti sadamates lastitud kaubamaht," selgitas Pukk.

Möödunud aastal lastiti sadamates seitse miljonit tonni naftatooteid ja seda oli võrreldes viimase kümne aasta rekordkogusega (2011. aastal) üle kolme korra vähem. Naftatoodete lossimise maht on viimastel aastatel ulatunud viie miljoni tonnini aastas. Avalikul raudteel veeti mullu 13,2 miljonit tonni kaupa, mis on rohkem kui poole võrra vähem kui kümnendi rekordkoguse puhul. Sellest vaid 4,3 miljonit tonni andsid naftatooted.

Sadamate ja raudtee kaubavedu. Autor/allikas: Statistikaamet

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas selle aasta kolme kvartaliga sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 18,1 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) kolmandiku ehk 9,8 miljonit tonni. Mullusega võrreldes lastiti sadamates kaks protsenti vähem, kuid lossiti 10 protsenti rohkem kaupa. 

Enim veetakse Eesti sadamate kaudu naftatooteid, keemiatooteid ja mitmesuguseid koos transporditavaid eri liiki kaupu, põllumajandus- ja metsandustooteid, karjääritooteid ning puittooteid. 

Kolme kvartaliga vähenesid kaubaveo mahud raudteel mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra, ulatudes 11,5 miljoni tonnini. Kaubaveo mahu kahanemist mõjutas enim riigisiseste põlevkivi vedude vähenemine poole võrra. Riigisisesed veod moodustasid mullu raudtee kaubamahust ligi poole, kuid käesoleval aastal vaid 35 protsenti ehk neli miljonit tonni. 

Üle poole raudteel veetavast kaubast moodustas keemiatoodete, ligi viiendiku põlevkivi ja 16 protsenti naftatoodete vedu. 

Avalikul raudteel veeti esimeses kolmes kvartalis kokku 8,3 miljonit tonni kaupa, mis on 16 protsenti vähem kui mullu. Rahvusvahelisi vedusid oli üle 90 protsenti, kus veeti 7,5 miljonit tonni kaupa, riigisisestel vedudel 0,8 miljonit tonni.

Transiitkauba vedu vähenes seitse protsenti ja moodustas rahvusvahelise raudteeveo kaubamahust 6,5 miljonit tonni. Välismaalt veeti raudteetranspordiga Eestisse 0,9 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Eestist välismaale vähenes kaubavedu üle kolmandiku, välja veeti 0,1 miljonit tonni kaupa.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: