Arutelu: ajakirjandus – äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
10. detsember oli rahvusvaheline inimõiguste päev. Inimõiguste Instituut korraldas sel puhul traditsioonilise aastakonverentsi, mis tänavu toimus virtuaalselt. Portaalis ERR.ee saab nüüd vaadata konverentsi paneeli, kus arutleti selle üle, mil määral peab ajakirjandus toimuvat pelgalt kajastama, mil määral aga ka ise seisukohti võtma.
Paneel keskendus ajakirjanduse rollile tänapäeval ning seal osalesid ühenduse Reporterid Ilma Piirideta peasekretär Christophe Deloire Prantsusmaalt, päevalehe Die Tageszeitung välistoimetuse juht Barbara Oertel Saksamaalt, Briti välisministeeriumi poliitika planeerimise ja Euroopa direktoraadi juht James Kariuki ning meediaekspert Raul Rebane. Diskussiooni juhtis ajakirjanik Indrek Treufeldt.
Eestikeelsed subtiitrid saab arutelule valida videopleieri allservas nupul CC vajutades.
Inimõiguste aastakonverentsi ellukutsuja Mart Nuti (1962-2019) sõnastatud egiidi all "Iga äärmuslikkus on harimatuse tundemärk" toimuv konverents tähistab tänavu iseenda kümnendat ja ÜRO 75. sünnipäeva.
Inimõiguste Instituudi tellitud ja Turu-Uuringute AS-i tehtud veebiküsitlus "Eriolukord vs inimõigused", mis tänavu viidi läbi kolmandat korda, näitas, et 87 protsenti Eesti elanikest on jätkuvalt seisukohal, et inimõigustega on meil kõik korras ning 83 protsenti on seda meelt, et eriolukorra piirangud pole rikkunud kellegi inimõigusi.
Võrreldes varasügisega leidis 10 protsenti vastajatest, et tema privaatsust või õigusi on sotsiaalmeedias rikutud ning seitse protsenti arvab, et on ise kellegi inimõigusi rikkunud. 57 protsenti vastanutest arvab sarnaselt eelmise küsitlusega, et Eesti ajakirjandus järgib oma töös inimõigusi, kuid 24 protsenti leiab, et see nii ei ole ja 19 protsenti ei oska öelda.
Novembri teises pooles tehtud veebiküsitluse osales veidi enam kui 1000 Eestis elanikku. Eelmine samalaadne uuring viidi läbi selle aasta mai keskel ja augusti lõpus.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
