Ületöötanud haiglapersonal tunneli lõpus veel valgust ei näe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Koroonakriis on Eestis kestnud kümme kuud ja nii Ida-Viru kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla arstid, õed ja hooldajad pole saanud suurt hinge tõmmata. Aga selle nädala koroonastatistika näitab, et raskemad ajad on Eesti haiglates alles ees.

Oma 17-aastase arstikarjääri jooksul on Kristiine Pruudel näinud Lääne-Tallinna keskhaiglas mitmeid haiguspuhanguid: on olnud õhtuid, kui korraga tuli 30 salmonelloosi nakatunut või sõitis haigla ette bussitäis seagripis ameeriklasi, kelle jaoks polnud mujal ruumi kui palatite põrandal. Aga kümme kuud kestvat võitlust ühe viirusega, mis kuidagi taanduda ei soovi, ta küll ette kujutada ei osanud.

"Eks ma oma õudusunenägudes kujutan ette, kuidas need patsiendid võivad olla ka madratsi peal kuskil, sest meil ei ole kohti. Ma siiralt loodan, et me sinna järku ei jõua," ütleb LTKH nakkusarst Kristiine Pruudel.

Praegu on nakkushaigla 60 voodit vaid koroonahaigete päralt, ka osa Merimetsa haiglast on neile eraldatud. Kuigi haiglaravi vajavate inimeste arv kasvab kiiresti, siis arsti sõnul on haigete voog nende majja sel nädalal veidi vaibunud. Ent raskelt haigeid pole mitte vähemaks jäänud, vaid nüüd saadetakse neid ka väiksematesse haiglatesse, näiteks Rapla haigla 20 kohaga COVID-osakond on juba täis.

Füüsiliselt mahuks nakkushaiglassegi ilmselt rohkem inimesi, aga kes neid raviks või nende eest hoolitseks? Kui arste veel appi saaks, siis kõige suurem puudus on medõdest ja hooldajatest.

"Ega selline tavaline polikliinikuõde oskagi kõike hinnata, suur puudus on just sellistest kvalifitseeritutest. Arst võib ju kirjutada oma raviotsused, aga need tuleb ellu viia. See patsient peab olema söödetud-joodetud, pestud, mähkmed ära vahetatud. Seda hooldustööd on hästi palju nende patsientide juures, tõdeb Pruudel.

Lõviosa patsientidest on eakad, paljud neist elavad hooldekodudes, aga endise pediaatrina on just dr Pruudeli hoole alla toodud lapsed. Tema kõige noorem koroonapatsient on olnud pooleteiseaastane ja seni pole laste paranemisega suurt muret olnud. Aga sel nädalal tuli üks väike koroonapõdeja südamekahjustusega lastehaiglasse edasi saata.

Lääne-Tallinna nakkushaigla arstide töö teeb veel keeruliseks see, et koroonapatsiendid tuleb kiirabiga sõidutada kõrvalolevasse majja uuringutele, sest kahe maja vahele ehitatava galerii jaoks riik raha ei andnud.

Meedikute kaitseks hädavajaliku kaitsevarustuse tõttu on koroonapatsientide ravimine füüsiliselt raske, üle paari tunni järjest seda teha pole võimalik. Dr Pruudel tunnistab, et nüüd hakkab kuhjuma ka vaimne väsimus.

"See vaimne pool on kõige raskem olnud. See, et me ei näe selle lõppu hetkel. Alguses, kui see tuli, oli kogu aeg lootus, et see lõppeb ära. Hetkel ma veel ei näe seda lõppu. Seda tunneli lõpus olevat valgust ei näe, kas see on jaanuar-veebruar-märts, millal see ära lõppeb ja millal normaalne elu uuesti taastub. See on see, mis kõige rohkem väsitab," ütleb Pruudel.

Töökoormus on drastiliselt kasvanud, tunnistab Ida-Viru keskhaigla koroonaravi juht dr Veronika Iljina. Kui enne kevadet tuli tegelda kõige rohkem tosina tuberkuloosihaigega, siis nüüd on haiglas 82 kohta koroonahaigetele.

"Kõige keerulisem on organiseerida tööd, kui tuleb haiglasse korraga rohkem kui 20 patsienti. See tähendab, et neid patsiente on vaja vormistada haiglasse, leida koht, määrata ravi. Kui nad tulevad korraga ja arstijõudu nii palju ei ole,
on see väga suur vastutus ja koormus," tunnistab Iljina.

See ei ole küll igapäev nii, aga viis-kuus korda on seda ette tulnud. Kogenud kopsuarsti sõnul põhjustavad ka teised viirused hingamispuudulikkust, aga nii rasket haigestumist ja nii ränki tüsistusi pole ta varem kohanud. Eriti on arstile meelde jäänud üks kevadel ravil olnud patsient.

"Tal süvenes hingamispuudulikkus drastiliselt, tal kujunes väga kiiresti kopsupõletik ja ta vajas lisahapnikku 15 liitrit minutis," meenutab Iljina.

Lähenevatele pühadele mõeldes loodab arst, et nii haigla erakorralise meditsiini kui ka koroonaosakond suudavad koormusega toime tulla. Selleks oleks vaja, et inimesed püsiksid kodus ja kannaks maske, hoides nii ennast kui oma lähedasi.

"Üsna suur patsientide arv on just eakad inimesed, kes on saanud haiguse oma lastelaste poolt. See on lubamatu," hindab Iljina.

Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Toomas Kariisi sõnul on piirkonnas nakatumisnäit üle tuhande, see on pea kaks korda kõrgem kui mujal Eestis ning haigestumine jätkab kasvamist. Viis kuni seitse uut patsienti päevas on neil tavaline, ka koroonasurmad on saanud igapäevaseks.

"Ida-Viru keskhaigla jaoks on olnud terve suvi raske, sest kogu aeg on olukord läinud astmeliselt raskemaks. Täna me ei näe sellele olukorrale lõppu," ütleb Kariis.

Kariisi sõnul on Ida-Viru keskhaigla töötajad koroonakriisi ajal teinud kõike, mis vähegi on võimalik olnud ja reageerinud vastavalt olukorrale.

"Me ei ole praegu minu arvates kedagi jätnud hätta. Mis hinnaga see on tulnud, see on nende tegijate enda teada," ütleb Kariis.

Terviseameti endise kriisistaabi juhi Arkadi Popovi sõnul on mõistetav, et meedikud hakkavad väsima - koroonaajal on tulnud teha palju ületunde. Olukorra muudab kriitilisemaks tõik, et lähema paari kuu jooksul pole leevendust loota. Teadlaste prognooside kohaselt on aastavahetuseks üldpalatites ravil üle 400 inimese ja enam kui 40 vajab intensiivravi. Järgmised kolm kuud kujunevad raskeks ja proovile pannakse meditsiinisüsteemi vastupidavus.

"Tänase trendi juures, kus me näeme, et see kõver ronib ikkagi üles, peame me olema valmis selleks, et kerge see võitlus ei ole. Meid ilmselt ootavad ees, ma ei välista, rangemad piirangud, selleks peab psühholoogiliselt olema valmis," ütleb nüüdne LTKH juht Arkadi Popov.

Seekordseid jõule ootavad kõik meedikud murelikult, sest kuigi korduvalt on pandud inimestele südamele, et tänavu pole aeg pidutsemiseks ega suguvõsa kokkusaamisteks, siis iseasi on, kas sellest soovitusest suudetakse kinni pidada.

"Minu üleskutse inimestele on, et teie lõpetate praegu selle kriisi, mitte meedikutest ei sõltu see. Mida tähelepanelikumad on inimesed distantsihoidmise ja maskikandmise reeglite suhtes, seda kergemini meil läheb," usub Ida-Viru keskhaigla juht Toomas Kariis.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: