LTKH lõpetas neljapäeval Piret Veerusega päevapealt töösuhte ning reedesel pressikonverentsil ütles Vallo Volke, et põhjuseks oli usalduse kaotus.

"Detailidesse laskumata, haiglas võib ravi käigus juhtuda ka olukordi, kus tekib kahtlus, et ravi tulemus saaks olla parem. Nimetame neid potentsiaalseteks ohujuhtumiteks. Seadus, ministri määrused, haigla sisekord näevad ette, et me kõiki neid juhtumeid käsitleme - registreerime, analüüsime ja leiame lõpuks, kas me oleksime saanud töötada haiglana paremini või oli kõik läinud nii, nagu oli oodata ühel Euroopa haiglalt," kirjeldas Volke juhtunu tagamaid.

Ta lisas, et kui tegu on potentsiaalselt välditava kahjuga või selle kahtlusega, tuleb haiglal sellest oma kindlustusseltsile teada anda.

"Etteheide meie kliinikule oli ränk patsiendiohutuse reeglite vastu eksimine ehk avastasime haigusjuhu, mis meie hinnangul oli potentsiaalne kahjujuhtum, millest oli vaja teatada kindlustusele. Kõik need protsessid olid jäänud kliiniku poolt tegemata," sõnas Volke.

Tema sõnul oli ta selle juhtumi kohta varem Veeruselt selgitusi küsinud, uurinud, kas on selline kahtlus, kuid talle esitati vastuseks valeväiteid.

"Sain vastuseks, et kõik kulges tavapäraselt. Räägime väga ränkade tagajärgedega haigusjuhust," lausus Volke. "Kokkuvõtteks tähendab see, et me ei saa sellises olukorras töösuhet jätkata."

Lühidalt kokku võttes tõi Volke Veeruse töölepingu lõpetamise alusena välja kohustuste süstemaatilise mittetäitmise.

Eriarvamusi selles osas, mis on välditavad kahjujuhtumid ja mis ei ole, on Volke sõnul Veerusega olnud ka varem, kuid viimane juhtum oli oma dimensioonis nii ränk, et pärast selle avastamist ei ole võimalik usaldust taastada.

Volke märkis, et kliinikujuht peab vastutama kvaliteedi eest kliinikus, kaasa arvatud selle eest, et kõik kahtlusega juhud registreeritaks ja neid menetletaks.

"Me ei räägi arsti tegevusest ja tema kvaliteedist. Räägime juhtumist, mis on jäänud uurimata ja registreerimata. Uurime selle otsast lõpuni läbi ja lõpuks selgub, kui palju on selles osas, mida haigla saab paremini teha," lausus ta.

Veerus endal süüd ei näe

Piret Veerus ütles ERR-ile, et tema jaoks on ausus ja patsiendiohutus üliolulised. Ta märkis, et LTKH kvaliteedinäitajad on mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ja maailma parimate seas.

"Ma olen aastaid seisnud selle eest hea, et toimuksid erinevate ravijuhendite kaasajastamised, meie ravikvaliteedi näitajate pidev analüüs, erinevate ohujuhtumite analüüs, simulatsioonkoolitused ja töötajate koolitamine. Ohujuhtumeid raporteerime me vastavalt kehtivale ministri määrusele ja haiglas kehtivale korrale ja peame sellest kinni," lausus ta.

Veeruse sõnul jätkus antud patsiendi ravi pärast LTKH-s alanud operatiivset ravi ühes teises kliinikus ning juhul, kui seal tekkis ohujuhtum, mis jäi registreerimata, ei saa selle eest tema vastutada.

"Minu jaoks on ülioluline ka see, et kõiki ohujuhtumeid oleks võimalik arutada konstruktiivses, mittesüüdistavas ja lahendustele orienteeritud õhkkonnas.
Antud patsiendi kohta andsin ma ravijuhile selgitused veebruaris ja mingeid täiendavaid küsimusi ta pärast seda minu käest küsinud ei ole," kinnitas Veerus.

Vallandatud kliinikujuht lisas, et kuna praegu on ohujuhtumi menetlemise protsess pooleli, ei ole olemas ka otsust, kas raviviga tehti või ei. Küsimusele, kas ta on juhatuse esimehele valetanud, nagu Volke väitis, vastas Veerus, et kindlasti mitte.

"Mulle tundub, et minu töösuhte erakorralise lõpetamise põhjus on see, et ma just nimelt pikemat aega püüdsin leida kompromisse juhatusega nendele suurtele probleemidele, millele viitavad ka minu kolleegid avalikus pöördumises," lausus Veerus.

Ta lisas, et tekkinud on olukord, kus õendustegevused ja arstlikud tegevused on üksteisest eristatud, samas kui varasemalt on harjutud töötama ühtse ravimeeskonnana patsiendi heaolu nimel.

"Meil ei ole korrektselt käivitunud haiglas seesama ohujuhtumite raporteerimise ja menetlemise kord. Sellele juhivad kolleegid ka avalikus pöördumises tähelepanu. Me võime öelda, et Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse töökultuur on toksiline, see ei vasta tänapäeva tervishoiusüsteemi väärtustele," sõnas Veerus. "Sellises tekkinud olukorras oleme proovinud leida kompromisse juhatusega ja ma ei ole olnud neile mugav partner."

LTKH 36 töötajat tegid hiljuti avaliku pöördumise, kus tõid välja, et 74 arsti ametikohast on täidetud vaid 44 ning inimesed on ülekoormatud, väsinud ja ärevad. Naistekliiniku töötajate hinnangul võivad haigla juhtimisprobleemid, personalipuudus ja spetsialistide lahkumine ohustada naiste ning vastsündinute ravi kvaliteeti ja patsiendiohutust.

Volke sõnul kohtus ta reedel naistekliiniku kolleegidega ning selgitas olukorda. Ta märkis, et äkilised muudatused põhjustavad loomulikult reaktsioone ja ebakindlust, kuid haigla arutab asju ja püüab seda leevendada.

"Naistekliinik on täna väga heas töökorras," kinnitas juhatuse liige. "Meie kliinikus töötab 51 arsti, nad täidavad 41 arsti ametikohta ja lisaks töötab meil kümme spetsialiseeruvat arsti."

Volke lisas, et naistekliinikus ei ole täna ühtki arsti töökuulutust, mis tähendab, et kliinik ei ole öelnud, et sooviks arste juurde palgata.

"Selge, et kõigi töö on pingeline ja me hea meelega spetsialistide olemasolul võimalik, et palkaksime inimesi juurde, aga täna on töö tehtud, kvaliteet garanteeritud ja haigla töötab ilma tõrgeteta," sõnas Volke.

Joller ootab selgitusi, Kase ei pea poliitika asjasse segamist mõistlikuks

Sotsiaalminister Karmen Joller kirjutas Tallinna linnapeale Peeter Raudsepale ja abilinnapeale Riina Solmanile, et tema hinnangul ei ole tegu tavapärase töökorraldusliku pingega suure organisatsiooni sees, sest LTKH naistekliinik on üks Eesti olulisemaid sünnitusabi ja günekoloogia keskusi, kus sünnib iga neljas Eesti laps.

Seetõttu soovib Joller, et Tallinna linn kui omanik teataks muu hulgas kiiresti, kuidas kavatseb maandada LTKH naistekliinikus riske naiste tervisele ja laste ravile ning kuidas tagab, et sünnitusabi ja töökorraldus oleks vajalike spetsialistidega kaetud.

"Kui murest räägivad korraga kliinilised juhid, anestesioloogid, ämmaemandad ja eriala võtmespetsialistid, siis ei tohi seda käsitleda lihtsalt organisatsioonisisese rahulolematusena," sõnas sotsiaalminister.

LTKH nõukogu esimees Karl-Sander Kase ütles, et juhatus on andnud juhtunu kohta piisavalt selgitusi, mille kohaselt on töösuhte lõpetamine Veerusega tingitud usalduse kaotusest.

"Nõukogu võttis selle info teadmiseks ja juhatus vastutabki haigla kvaliteedi ja ravikorralduse eest," sõnas Kase. "Me usaldame juhatuse ettepanekut ja otsust, see oli põhjendatud ja argumenteeritud."

Täiendav probleem puudutas tervisekassa rahastust, sest kliinik on esitanud tervisekassale tegelikkusest väiksemaid arveid. Kase sõnul andis ta LTKH juhatusele ülesande moodustada töögrupp ja selgitada välja nii summa ulatus kui periood, mille vältel on arvete esitamise probleem kestnud.

Kase kritiseeris Jolleri väljaütlemisi, märkides, et selliseid asju ei lahendata meedia vahendusel - vajadusel uurib asja tervisekassa, ka haiglal on oma protseduurid, kuid poliitilisel tasandil ei peaks siia sekkuma.

Tallinna plaani järgi peaks LTKH ja Ida-Tallinna keskhaigla ühendatama Tallinna Haiglaga 2028. aasta alguseks.