AK uuris, kes olid koroonakriisi võitjad majanduses

Foto: Ken Mürk/ERR

Koroonaviiruse kriisist tulnud šokki igapäevaelule on nimetatud suurimaks pärast Teist maailmasõda. Majanduskriisis on olnud palju kaotajaid, Tallinna sadam on jäänud reisijateta ja Linnahal peab ilmselt jälle jääma ootama paremaid aegu. Kriisis on olnud aga ka võitjaid. Maailm on muutunud, järgmised aastad näitavad, millised muutused on tulnud et jääda ja millised unustame kohe kui saame unustada sõna koroona.

Swedbanki Eesti üksuse juht Olavi Lepp meenutas, et veel veebruaris rääkisid kõik täiesti tavalisest tulevast aastast. "Oli jutuks küll, et Hiinas on viirus, aga oma töötajate poole tehtud aasta alguse kõnes veebruaris ei rääkinud ma viirusest. Ja minu teada ka presidendi vastuvõtt möödus umbes samasuguses õhkkonnas. Ja siis ühtäkki see muutus," sõnas Lepp.

Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg lisas, et kui esimesed nakatumised tulid, siis üleöö kasvas nõudlus viie, kümne, 100, 1000 kordseks. "Seda on tegelikult väga raske mõõta, palju seda nõudlust oli. Meilt taheti ära osta kogu toodang, kogu aasta toodang, kogu tehas," rääkis Timberg.

Tallinna Lennujaama juhi Riivo Tuvikese sõnul tekkis ka lennujaamal küsimus, et mis nüüd saab. "Me ühel hetkel märtsi teises pooles, aprilli alguses tegime juhtkonna koosolekuid iga päev, laupäev ja pühapäev kaasa arvatud, kus me üritasime reageerida sellele tekkinud olukorrale," sõnas Tuvike.

Kriis tõi kaasa korraliku segaduse. Ajal, kui majandusprognoose oli väga vaja, oli nende koostamine muutunud täiesti mõttetuks. Viiruse takistamiseks seati enneolematud liikumispiirangud, kuid keegi ei teadnud, kui tõhusad need on ja kauaks kehtima jäävad. Nüüd, kui aasta on lõppemas, näeme, et olusid arvestades läks Eestil ja meie naabritel hästi. Võrreldes Euroopa lõunapoolsemate riikidega on meie majanduslangus väike.

"Õnneks meil on väga mitmekülgne majandusmudel ja me oleme hajutatud. Turism on oluline, aga turismi puudumisest ei tule sellist lööki, mis paneks meie majanduse tervikuna kõikuma. Küll aga on see valus löök väga paljudele ettevõtetele ja inimestele, kes seal töötavad," kommenteeris Olavi Lepp.

Ruutmeetri hind Tallinna uutes korterites sisuliselt langenud pole ning töö ehitusplatsidel käib. See iseloomustab tegelikult hästi lõppevat kriisiaastat, kus mitte kõik ei kannatanud võrdselt.

Kaotajateks on eeskätt madalama palga saajad ja noored. Teenindajad hotellides, restoranides, kinodes. Suur osa turismi- ja teenindusettevõtetest pidi oma tegevuse sisuliselt pausile panema. Samas paljudele teistele oli lõppev aasta väga hea. Põllumehed korjasid hea saagi, puidutööstusel läheb hästi, elektroonikatööstus kasvab. Desovahendeid tootva Chemi-Pharmi käive kerkis tänavu kolm korda. Müüa oleks võinud rohkemgi, kuid lihtsalt ei saanud.

Desovahendite tootja Chemi-Pharm sai omal nahal tunda probleemi, millega olid hädas väga paljud ettevõtted üle maailma - selleks on tarneahela katkemine Hiina ettevõtete tegevuse peatamise tõttu. kuigi nõudlus Chemi-Pharmi toodete vastu kasvas kordades, jäi ettevõte tootmine mitmes etapis sisuliselt kännu taha pidama.

"Kahjuks ei olnud meie jaoks tegu ühe kännuga, mille taha me jäime, ei olnud üks detail. Mingist hetkel hakkas kogu tarneahel streikima igast suunast. Alguses me nägime seda just Aasia suunast tulevate kaupadega, olgu nendeks siis pumbad, korgid või mingid muud tarvikud, mida me oma toodete jaoks kasutame. Üsna kiiresti jõudsid järgi ka toorained, mida oli raske saada," rääkis Kristo Timberg.

Chemi-Pharmi mure võib olla paljudele teistele võimalus. Tarneahel on hakanud Hiinast, mis niigi üha kallimaks muutub, tagasi Euroopasse tulema ning see võib anda tööd ka Eesti ettevõtetele. Suurest pildist on see muidugi ainult fragment. Et majandus taastuks ning ettevõtted jääks ellu, peavad taanduma piirangud.

Lõppev aasta on lennundusele halvim pärast Teist maailmasõda. Lihtsalt mõned numbrid siit Tallinna lennujaamast. Eelmise aasta novembris oli Tallinna lennujaamal kliente 242 000, selle aasta novembris 26 000 ehk siis umbes kümnendik on jäänud alles eelmise aasta reisijatemahust. Kogu aasta kokkuvõttes hindab Tallinna lennujaam, et reisijate arv jääb umbes veerandi juurde võrreldes varasema aastaga. Ja ega järgmine aasta ei tule ka oluliselt parem: Tallinna lennujaam hindab, et reisijate arv jääb umbes kolmandiku juurde võrreldes aastaga 2019.

Sellistele arvudele vaatavad otsa peaaegu kõik lennufirmad ja lennujaamad.

Riigid üle Euroopa on paigutanud lennufirmadesse sadu miljoneid eurosid, et lennufirmad püsiks elus, aga juba on tulnud ka esimesed signaalid, et see ei kesta lõputult ja enam raha nii kergesti juurde ei anta. Seega lennufirmade jaoks on väga oluline, et järgmisel aastal algaks taastumine.

"Need summad, mis on süstitud lennuettevõtetesse, on tõesti kolossaalsed. Üle maailma on süstitud 170 miljardit dollarit. Samas, kui me mõtleme, kui palju lennufirmad on kaotanud oma käibest, siis see on 500 miljardit. Nii et need summad, mis on süstitud, on kaugel sellest, mis lennufirmadel on vaja olnud, et ilusti edasi toimetada. Ja praegu räägitakse, et lennufirmad kogu maailmas teenivad kuskil 130 miljardit kahjumit. Kindlasti mõni lennufirma ei pea vastu sellele ja ma arvan, et me näeme mõningate lennufirmade kadumist. Samas ma ei tahaks uskuda, et neid nüüd liiga palju saab olema," hindas Riivo Tuvike.

See kriis algas ajal, kui laenuintressid on rekordmadalad ning Euroopas on aastaid käinud rahatrükk. Et hoida alles töökohti ja vältida pankrotte, on riigid valinud kärpimise asemel laenamise.

"Riigi eelarvedistsipliin, nagu oleme seda traditsiooniliselt mõistnud, on halvenenud eranditult kõigis riikides. Eesti sisenes kriisi väga madala riigivõlaga, aga liikumas kiirete sammudega sellel teel," kommenteeris Olavi Lepp.

Laenuvõtmisel on vähe oponente. Riigid saavad praegu raha soodsalt ning mis põhiline, see kriis loodetakse olevat ajutine. Järgmisel aastal algab vaktsineerimisega taastumine ja elu läheb edasi. Olukord on siiski habras. Me ei tea ka, millise jälje see kriis jätab. Kas toidu tellimine koju, siseturism ja Zoomi koosolekud on kriisiaja veidrused või jääb midagi nendest inimestele külge? Ragnar Sass, üks värskelt miljardifirma staatusesse tõusnud Pipedrive asutajatest, istub ise juba aastaid teisel pool lauda ning jagab raha alustavatele ettevõtetele. Sass usub, et inimesed jätavad kriisi selja taha, kuid mitte täielikult, ning kui maailm muutub, peaksid ettevõtted seda jälgima.

"Tohutu muudatus on praegu see, et kontorid on palju tühjemad. Aga võib-olla tohutu mentaliteedi muutus on ka see, et mitte ainult start-upid, vaid kõik ettevõtted saavad täna aru, misasi on kodus töötamine," rääkis Ragnar Sass,

"See võnkumine jääb, aga avastus, et inimesed saavad kodust töötada, see enam ei muutu," lisas Sass.

Ka lennufirmad ise hindavad, et ärilennud taastuvad visalt, kuid inimeste soov reisida pole kuskile kadunud.

"See Covid ei muuda meie olemust. Inimkond kui selline on tulnud kuskilt sealt Lõuna-Aafrika tipust ja läinud üle maailma laiali. Meil on DNA-s see, et me otsime uusi piirkondi ja uusi maid. Otsime seda kogemust. See pisike Kolumbus või Marco Polo on meil siin südames. Nii et ma arvan, et nii et lõppkokkuvõttes me reisime samamoodi nagu vanasti ja Covid kindlasti seda ei mõjuta," arvas Riivo Tuvike.

Olavi Lepp lisas, et inimesed lähevad oma sisseharjunud juurte juurde ikka pigem tagasi. "Mis juhtus siis, kui kauplused taas avati? Tegelikult läks e-kommerts tagasi sinna, kus on 10-20 protsenti kasvu, mis on olnud tavapärane. Inimesed ikkagi on läinud suvel-sügisel tagasi kaubanduskeskustesse," sõnas Lepp.

Koroonakriisi aasta algas hirmu ja ärevusega, kuid lõppeb pigem tüdimuse ja ettevaatliku optimismiga. Me ei tea veel täpselt, millise jälje see meie tulevikule jätab, aga ees seisab kriisist väljaronimise aeg.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: