Kadai: vaktsineerimine nõuab pingutust, valitsuse teavitus on nõrk

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Martin Kadai. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti peab vaktsineerimisel edu saavutamiseks tegema selle võimalikult mugavaks, kuna siinsetel täiskasvanutel ei ole vaktsineerimise harjumust, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna endine juhataja Martin Kadai. Ta kritiseeris ka valitsuse seniseid viiruse ohjeldamismeetmeid.

"Kui räägime elanikkonna ulatuslikust vaktsineerimisest, siis on see igal juhul riigi jaoks üsna ambitsioonikas eesmärk. Kui eesmärk on saavutada üle poole elanikkonna vaktsineerimine, siis see on ülioptimistlik eesmärk ja selle saavutamisel on ülioluline hea korraldus," rääkis Kadai.

Kadai sõnul tähendab hea korraldus seda, et vaktsineerimise toiming tehakse inimeste jaoks võimalikult mugavaks - seda nii vaktsineerija kui ka vaktsineeritava jaoks.

Riskirühmade suur hõlmatus vaktsineerimisega on võimalik saavutada sellega, kui teenus viiakse võimalusel kohapeale - näiteks hooldekodudesse ja muudesse sarnastesse kohtadesse, lisas Kadai.

Vaktsineerimisvastastel on edumaa

Kadai rääkis ka, et laiaulatuslikku vaktsineerimist võib raskendada Eesti inimeste üldine skepsis kõigi vaktsiinide suhtes, millele annab veel lisaks hoogu vaktsineerimisvastaste propaganda.

"Tuleb silmas pidada üldist vaktsineerimisega soostumuse madalat taset meie ühiskonnas, sest tõsiasi on see, et täiskasvanud elanikkonnal Eestis ei ole vaktsineerimise harjumust - natukene vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu, mõned inimesed vaktsineerivad gripi vastu. Aga põhiline vaktsineerimine hõlmab immuniseerimiskava, mis on ennekõike laste vaktsineerimine," rääkis Kadai. "Ja isegi need üksikud vaktsineerimised, mis on immuniseerimiskavas ka täiskasvanutele ette nähtud, näiteks difteeria ja teetanuse vaktsineerimine, siis seal on tegelikult huvi äärmiselt tagasihoidlik," lisas ta.

Lisaks raskendab vaktsineerimisega kaasatulekut ka vaktsineerimisvastaste tegevus, märkis Kadai.

"See huvigrupp levitab informatsiooni juba päris pikalt, enne kui riik üldse hakkas vaktsiinist ja vaktsineerimisest rääkima. Ja see tähendab, et riik jäi mõned sammud maha - esimene info, mis vaktsineerimise osas kõhklevate inimesteni jõudis, oli vaktsineerimise suhtes kriitiliste inimeste pakutud info, mille sees oli ka palju info väärtõlgendamist," ütles Kadai. "Ja kui mingi info on juba põlistatud, siis riik on halvemas positsioonis ja ametkonnad peavad hakkama seda väärinfot ümber lükkama. Siin oleks olnud riigi poolt lihtsam ja tõhusam hakata vaktsineerimisest ja vaktsiinidest rääkima varem või vähemalt samal hetkel, kui aktiveerus vaktsineerimise suhtes kriitiline huvigrupp," leidis ta.

"Nii et on päris raske ülesanne saavutada täiskasvanud elanikkonnale kõrge vaktsineerimise tase," tõdes Kadai.

Venekeelsete käitumine vajaks uurimist

Kommenteerides koroonaga nakatumise keskmisest kõrgemat taset Ida-Virumaal ja Tallinnas, kus on suurem venekeelne elanikkond, leidis Kadai, et selle põhjusi tuleks igal juhul uurida.

"Ma loodan, et seda on analüüsitud, millises inforuumis on Eesti vene keelt kõnelev elanikkond ning kas ja millised on eesti- ja venekeelse elanikkonna käitumise erinevused," rääkis ta. "Juhul, kui need erinevused on, kui Eesti venekeelne kodanikkond ammutab oma infot teisest kohast, siis tuleb sellesse tõsiselt suhtuda ja sellele tähelepanu pöörata."

"Iseenesest on see ohu koht kõikjal riikides, kui on mingisugune väiksem elanikkonna grupp, kes eristub põhielanikkonnast kas oma keelelt või kultuuriliselt taustalt. Sellise grupiga peab eraldi tööd tegema, et see õige ja adekvaatne info jõuaks ka nendeni," märkis Kadai.

Raviasutused võivad olla murekohaks

Kadai tunnistas, et tal ei ole täpseid andmeid, mis põhjusel on haiglates kasvanud koroonahaigete arv, aga kui selle põhjuseks on viiruse levik asutuse sees, siis see paneb muretsema.

"See on murettekitav, et haiglates viibivate koroonadiagnoosiga või COVID-19 diagnoosiga patsientide arv on selges tõusutrendis," rääkis Kadai. "Siin on olnud sõnumeid, mis on pannud kõrvu kikitama - kui öeldakse, et haigus on levinud raviasutuse sees, siis see paneb muretsema, sest sellel ei ole otsest seost sellega, mis ühiskonnas toimub, milline on haigestumise levik ühiskonnas."

"Kui haigla patsientide arvudes annavad oluliselt tooni need, kes on nakkuse saanud haiglas või hooldekodus, siis tuleb ennekõike pöörata tähelepanu sinna, sest seal on riskirühm. Peab olema äärmiselt tähelepanelik, et hoida maksimaalselt ära haiguse levikut ravi- ja hoolekandeasutustes, sest need on kõige kriitilisemad kohad ja seda me teame alates kevadest, siin ei ole mitte midagi uut," rõhutas Kadai.

Kommenteerides pühapäeval alanud vaktsineerimist, märkis Kadai, et need peaks andma tervishoiutöötajatele võimaluse rahulikult tööl käia.

"Kui kaks annust on kätte saadud, siis need inimesed ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui nad on nakkushaigusega kokku puutunud. Ja see annab leevendust raviasutuste põhiprobleemile, kus inimesed ei saa tööle tulla."

Valitsus peaks piiranguid paremini põhjendama

Kadai leidis leidis, et valitsuse käitumine viiruse ohjeldamismeetmete kehtestamisel paistab heitlik, asjassepuutuvate rühmadega suhtlus ning sammude selgitamine avalikkusele jätavad soovida.

"Parimaks lahenduseks oleks pikaajaliselt toimivate mehhanismide väljatöötamine. Selline perioodiline ühiskonna lukkupanek, millega saavutatakse haiguse langus, mille järel toimub avamine ja siis jälle kinni panemine - see on üsna häiriv ühiskonnale ja sellel on päris tõsised tagajärjed," rääkis Kadai. "See strateegia on küll õige, aga selle kvaliteet jätab soovida, sest piirangud, mida täna seatakse - nende põhjendatus, selgitustöö, kaasamine, põhjendamine - on äärmiselt nõrk," lisas ta.

"Kodanikuna ma ei saa olla sellega rahul, kui ma tean, et valitsus koguneb, arutab midagi ja siis selle arutelu tulemusel laotatakse ette otsus, mis juhtuma hakkab. Tegelikult on see kogu ühiskonda puudutav küsimus, kogu ühiskond peab sellega hakkama saama," rõhutas Kadai. Lahenduseks oleks kogu ühiskonna kaasamine, kud seda kaasamist täna tegelikult ei ole, lisas ta. "Ja see on äärmiselt veider, sest see ei ole mingisugune salaoperatsioon, see on avalik lahendus ja avalik lahendus tähendab seda, et toimub ka laiem kaasamine."

Kadai sõnul jääb piirangute puhul tihti puudu selgetest põhjendustest, kus selgitatakse, miks mingeid otsuseid tehakse.

"Kui vaadata valitsuse või terviseameti piirangutega seotud korraldusi, siis nende selgituskirjad on üsna nõrgad. Nenditakse, et haigestumine on selline ja järgmisel hetkel nenditakse, et nüüd pannakse siis sellised ja sellised asjad kinni. Aga seda põhjuslikku seost, et need piirangud pannakse sinna sellepärast, et me näeme, et haigestumine toimub seal või seal ja meil on sellised tõendid - vaat see osa on praktiliselt olematu. Olen näinud ja spetsiaalselt läbi lugenud korraldusi ja näen, et seda ei ole seal. Ja see ongi nõrga kvaliteedi koht," rääkis Kadai.

Tema sõnul ta ei tea, kas sellist analüüsi ei ole või ei osata seda inimestele arusaadavalt esitleda.

"Ja kui inimestele seda arusaadavalt ei esitata, siis inimesed ei ole väga valmis nende piirangutega kaasa tulema - varem või hiljem tekib küsimusi, et kas see või teine asi on vajalik. Emotsioonide, arvamuste või kõhutunde pealt ei ole ju mõistlik neid otsuseid teha, seal peavad olema konkreetsed andmed," rõhutas ta.

Kadai tõi esile ka piirangute mõju ettevõtlusele.

"Võib-olla üksikisikuna mind see ei puuduta, et esmaspäevast läksid restoranid kinni, aga kui restoranipidajad saavad sellest ainult mõned päevad ette teada, siis see ei ole normaalne. Me räägime ju ettevõtlusest, kus on äririskid, plaan, töötajad, vastutus oma töötajate ees - ei ole normaalne olukord, kus ma saan ettevõtjana nädal aega ette informatsiooni, et ma pean oma uksed sulgema," rääkis Kadai. Tema hinnangul peaks ettevõtjaid ja huvirühmi neid puudutavate otsuste vastuvõtmisse kaasama.

"Ideaalis oleks olnud võimalik see plaan juba suveperioodil kokku panna ja kaaluda läbi, mis on teaduslik tõendus, millised on epidemioloogilised andmed, et piiranguid teatud haigestumise juures hakata sisse seadma. Ja rahulikumal perioodil oleks saanud ka kaasamise ära teha ning küsida huvigruppidelt ja ettevõtjatelt, keda need piirangud puudutavad - mis on nendepoolsed lahendused. Sest ega piirangud ei ole ju eesmärk omaette, eesmärk on hoida haigestumine kontrolli all.," selgitas Kadai.

"Veel kord, eesmärk on ju nakkushaiguse levikut kontrolli all hoida. Kuivõrd see eeltöö on kas täielikult tegemata või väga nõrgalt tehtud, siis täna tegelikult need piirangud tulevad sellisel eriskummalisel moel," tõdes terviseameti erakorralise meditsiini osakonna endine juhataja.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: