Vene statistikaameti Rosstat teatel oli jaanuarist novembrini surmade arv riigis kasvanud eelmise aastaga võrreldes 229 700 võrra, vahendas ajaleht The Guardian. "Rohkem kui 81 protsenti sellest kasvust on põhjustatud COVID-ist," ütles Vene asepeaminister Tatjana Golikova.

See tähendab umbes 186 000 koroonasurma, samas kui seni igapäevaselt teatatud Venemaa koroonasurmade koguarv oli pühapäeval 54 778.

Uue surmade arvuga tõuseks Venemaa USA ja Brasiilia järel kolmandale kohale, nendes on vastavalt Johns Hopkinsi ülikooli andmetele koroonaviiruse tõttu surnud vastavalt 335 000 ja 192 000 inimest. Indias on koroonaohvreid samade andmete kohaselt 148 000.

Venemaa president Vladimir Putin on seni esile tõstnud Venemaa koroonasurmade madalat taset, väites, et see näitab Venemaa paremat toimetulekut pandeemiaga kui lääneriikides.

Samas on alates pandeemia algusest Venemaa eksperdid väitnud, et riigi juhtkond püüab viirusekahjusid riigis väiksemana näidata. Riiki on kritiseeritud ka selle eest, et koroonasurmadena arvestatakse ainult neid, kus COVID-19 on lahangu järel tuvastatud surma peamise põhjusena.

Vene võimud on öelnud, et riik ei vaja selliseid karantiinimeetmeid nagu on kehtestatud paljudes lääneriikides. "Kui me järgime tervishoiuvõimude kehtestatud reegleid ja nõudmisi, siis meil pole vaja karantiini kehtestada," ütles Putin detsembris peetud pressikonverentsil.

Venemaa on kasutusele võtnud ka oma koroonavaktsiini Sputnik V, kuid ei ole avaldanud andmeid, kui palju inimesi on juba vaktsineeritud. Esmaspäeval teatas vaktsiini välja töötanud Gamaleja instituut, et on kodusele turule väljastanud 700 000 doosi.