Ekspert: koroonakriis näitas Eestile regionaalsete suhete tähtsust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Otse uudistemajast
Otse uudistemajast Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eelmisel kevadel vallandunud koroonapandeemia näitas, kui olulised on Eesti jaoks tihedad ja head suhted regiooni lähiriikidega, selgub Välispoliitika Instituudi ekspertide koostatud analüüsist. Kui jooksvad probleemid suudavad Balti riigid omavahel lahendada, siis puudu jääb pikemast vaatest, tõdes analüüsi üks autoreid Piret Kuusik.

"Koroonakriis tõestas, kui olulisel kohal on Eesti välispoliitikas suhted lähinaabritega. Edukas koostöö kriisiolukorras eeldab regulaarset suhtlust kriisivälisel ajal," öeldakse raportis.

Välispoliitika Instituudi teadur Kuusik rääkis ERR-ile, et üldisemalt maailma riikidega võrreldes sai Põhjala-Balti regioon koroonakriisis päris hästi hakkama, lahendades omavahel tekkinud probleemid. Küll aga selgub uuringust, et regioonis jääb puudu laiemast poliitilis-strateegilisest koostööst.

"Üks järeldus, mida see töö teeb ja mis on ka laiemalt teada Põhjala-Balti uuringutest, on see, et praktiline koostöö ei tõlgendu alati poliitilisemale koostööle või üksmeelele laiemalt," rääkis Kuusik ning tõi näiteks Balti riikide vahelised erimeelsused Rail Balticu ja Astravetsi tuumajaama küsimuses. Samal ajal Euroopa Liidu eelarve läbirääkimistes osalesid kolm Balti riiki ühtsete eesmärkidega ja suutsid neid hoida läbivalt peaaegu kaks aastat, tõdes ta.

"On konkreetsed ja praktilised teemad, kus meil koostöö sujub. Aga mida meil ei ole - ja see tuli ka nüüd koroonakriisiga välja - on laiem ettevaatav harjumus teha koostööd ja alati mõelda, et kõik see, mis Tallinnas juhtub, mõjutab ka meie naabreid ja võib-olla oleks hea see enne nendega läbi rääkida. Ja seda juhtus tegelikult kõikides pealinnades," rääkis Kuusik.

"Praktilistes küsimustes me oleme head - kui on kriis, me saame kokku, sest huvid on samad - aga see ei tõlgendu laiemasse, üldisemasse koostöösse," tõdes Kuusik.

Poola käitumine oli šokk

Raporti kohaselt näitas Poola ootamatu käitumine kriisi puhkedes (kui ta sulges oma piirid ega võimaldanud Balti riikide kodanikel koju sõita - toim.) vajadust panustada jätkuvalt julgeolekukoostöösse Poolaga, kuid samal ajal arvestada võimalike negatiivsete üllatustega ka tulevastes kriisides

"See oli Eesti vaates ikka täielik šokk," ütles Kuusik. Lühiajaliselt küll probleem lahendati - poolakad käisid ise Tallinnas kohal ning suhted normaliseerusid - aga kui rääkida pikemaajalisemast vaatest ja siinse piirkonna julgeolekust ning suhetest naabritega, siis see, et üks liitlane niimoodi vaiba alt ära tõmbab, tuli ikkagi väga suure üllatusena, rääkis analüütik.

"Kui meie välispoliitika on ehitatud üles sellele, et meil oleksid lähedased ja head suhted naabritega, siis see, mida koroonakriis kevadel näitas või mis Poolaga juhtus, näitas seda, et lõpuks võib pauk tulla ka luuavarrest ja me ei oska seda ette näha," tõdes Kuusik. "Ja ma arvan, et see mõju on jäänud, kui mõtleme Eesti välispoliitika planeerimise peale - et mida teeme siis, kui meil peaks kriisiolukord tekkima. See oli sihuke karm olukord, mis näitas, et isegi kui me katsume nii palju kui võimalik oma partnereid leida, siis alati see ei tähenda seda, et nad meie jaoks olemas on."

Soome poolt erikohtlemist ei olnud

Kuusik tõi ka välja, et ehkki Eestis oodatakse suhetest Soomega erilist ja lähedasemat kontakti, siis nii see ei ole ega olnud ka kevadise koroonakriisi ajal, kui mitmed kahepoolsed lahendused koroonast tekitatud probleemidele tulid Eesti initsiatiivil. "Võib-olla meie poolt siin Eestis on ootused Soomele, et meil oleks soomlastega lähedane ja väga eriline suhe. Minu arvates tõi see kriis esile - ja seda ma katsun ka raportis edasi anda - et tegelikult Soome jaoks oleme me üpriski nii nagu iga teine partner," tõdes Kuusik.

"Eesti küll on oluline ja ma sain aru, et kriisi ajal oli Eesti saatkond üks nendest saatkondadest Helsingis, kellel oli tõesti palju kontakte ja seetõttu ka palju informatsiooni ning nad olid nagu väga informeeritud, aga see ei tähenda, et me oleks olnud teistest kuidagi sammu ees," rääkis teadur.

"Loomulikult on Soome jaoks ka Rootsi alati väga oluline ja Soome tegevus kevadel jälgis väga palju seda, mis toimub Rootsis. Aga Eesti puhul siiski mingisugust erikohtlemist ei olnud," ütles Kuusik viidates Soome kehtestatud reisipiirangutele.

"Vähemalt kevadel ja ma arvan, et tihti ka laiemalt on näha, et pigem on vedaja ikkagi Eesti - Eesti oli see, kes kahe riigi vahelise töögrupi kokku kutsus ja seda ka paljuski vedas. Eesti initsiatiivil hakati vaatama, kuidas oleks võimalik asju paremini lahendada. Alternatiiv oleks olnud see, kui Soome oleks arvestanud suurt pendelrännet üle Soome lahe ja otsinud võmalusi, kuidas seda probleemi lahendama, aga seda me ju ei näinud. Kõik hakkas meile täpselt samamoodi kehtima nagu kõigile teistele," tõdes analüütik.

"Ma arvan, et me väga tahame, et meil oleksid Soomega tihedamad ja paremad suhted, aga tegelikkuses nad teevad ikkagi kõik asjad väga pragmaatiliselt. Kas saab rääkida, et meil on tohutu vendlus? Ma arvan, et see on natukene liiga palju," leidis Kuusik.

Peaministrite suhtlus varjutab diplomaatia

Kuusik rääkis ka sellest, et kriis tõi välja valitsusjuhtide omavahelise suhtluse olulisuse ning selle, et see jätab varju välisministeeriumid.

"Raportis ma toon välja ka selle, et ei saagi päris täpselt enam aru, kes juhib Tallinnas regionaalset koostööd - kas see on riigikantselei või välisministeerium. Osati on tunne, et peaministrid omavahel suhtlevad, lepivad asju kokku, jagavad infot, aga muu ametkond pole kaasatud ehk siis diplomaadid ei jõua sellele järele või on sellest ringist väljas," kirjeldas Kuusik.

Tema hinnangul võib see olla Euroopa Liidu integratsiooni üks kõrvalnähe, kus valitsusjuhid suhtlevad pea iga kuu omavahel Euroopa Ülemkogul. "Kui ikkagi peaministrid käivad iga kuu ülemkogul koos ja suhtlevad kollegiaalselt, siis paratamatult need isiklikud suhted kanduvad ilmselt üle regiooni," tõdes analüütik.

Kuusiku hinnangul näitab see välispoliitika tegemise muutumist, kus traditsiooniline diplomaatia, milles põhiroll on välisriigis asuvatel diplomaatidel, on asendunud teiste kanalitega. "See oli minu arvates üks huvitavamaid aspekte selle töö puhul," märkis ta.

Solvamisega sõpru ei saa

Vastates küsimusele, kuidas võiks Eesti välissuhtlusele mõjuda ühe koalitsioonierakonna juhtide kriitika teiste riikide valimiste pihta, tõdes Kuusik, et alusetu kriitika ei aita kaasa suhete tihendamisele.

"Kui rääkida rahvusvaheliste suhete ABC-st, siis üleüldiselt on ju tava mitte kommenteerida teiste riikide sisepoliitilisi küsimusi. Hakkame nagu sellest pihta," rääkis Kuusik.

"Regionaalsest vaatepunktist on selge, et kui me solvame või paneme küsimuse alla teise riigi funktsioneerimise ilma tõenditeta - siis paratamatult see mõjub negatiivselt suhetele. Ja eriti arvestades seda, et need on suhted, mida meile on väga vaja. Mida kevad näitas - tee mis tahad, aga alustame kasvõi geograafilisest asukohast - Eesti on nii nurgas, kui üldse nurgas olla võib," jätkas ta.

"Meil on vaja naabreid, et siit saaks välja ja [teised] üldse siia saaks. Selle aluseks on see, et meil on head suhted oma naabritega. Ja ma arvan, et kui me neid kritiseerime, siis teeme seda ettevaatlikult, põhjusega ja siis ka väga konkreetse eesmärgiga. Niisama lihtsalt lahmida - sellel ei ole mõtet. Ja loomulikult see kahjustab igatepidi meie suhteid - nagu on ka inimsuhetes. Eks riikide vahel on see dünaamika suhteliselt samasugune," tõdes Kuusik.

"Tänapäeva maailmas on meil sõpru vaja rohkem kui vaenlasi. Ja ma arvan, et see on alati olnud Eesti välispoliitika sisu, et meil on vaja rohkem sõpru. Ehk siis Eesti diplomaadid ja välispoliitika laiemalt paneb tohutult energiat sellesse, et neid sõprussuhteid hoida. Kui me hakkame neid katkestama või kahjustama, siis tuleb seda ikka teha põhjusega," leidis ta.

Välissuhete Instituudi raportis tunnustatakse välisministeeriumi konsulaartöö eest, mille kohta öeldakse, et Eesti riik andis koroonakriisis oma kodanikele konsulaarabi laialdasemalt kui paljud teised Euroopa riigid.

Samas näitas koroonakriis konsulaartöö võrgustike ja kriisivalmiduse tähtsust, kuna vajadus kodanikke kiirkorras koju toimetada võib tekkida väga erinevates kriisiolukordades, näiteks sõjalise või keskkonnakriisi puhul. "Tulevikku vaadates on vajalikud regulaarsed õppused, tugeva konsulite võrgustiku säilitamine ja kriisivalmiduse tugevdamine saatkondades," rõhutavad analüüsi koostanud eksperdid.

Raportis tuuakse ka esile, et üks olulisemaid väljakutseid kriisivalmiduse parandamisel on välisministeeriumis otsuste tegemist toetava analüüsivõimekuse tugevdamine.

Raport tõdeb välisministeeriumi tohutut töökoormust eriti kriisi alguses, kuid toob välja ka mitmed vajakajäämised ministeeriumi infohalduses kriisiga toimetulekul.

Hiinale tuleb suuremat tähelepanu pöörata

Eksperdid tõdevad oma ülevaates, et koroonakriis näitas Hiina vastutustundetut käitumist, aga ka riigi kasvanud globaalset mõjukust. "Eestis tuleks investeerida Hiina arengute jälgimisse ja keeleoskuse parandamisse," lisatakse samas.

Analüüsis kirjeldatakse Hiina juhtkonna venitamist koroonaepideemia algusnädalatel ning hilisemat diplomaatiat, kus Hiina diplomaadid üle maailma reageerisid ähvardustega selliste narratiivide esitajatele, mis seavad kahtluse alla Hiina edukuse kriisiga toimetulekul.

"Kriis tõi esile Euroopa riikide tarneahelate sõltuvuse Hiinast, mistõttu peavad EL ja liikmesriigid kasutusele võtma uusi meetmeid, et muuta tarneahelaid mitmekesisemaks ja vähendada sõltuvust Hiina päritolu kriitilise tähtsusega toodetest, muuhulgas meditsiinis," märgitakse raportis.

"Koroonakriisiga kaasneb oht, et Euroopa kõrgtehnoloogial põhinevate ettevõtete ülesostmine Hiina poolt kiireneb veelgi," märgivad autorid.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: