"Eesti ei osta mtte ühegi liini kaudu Venemaalt elektrienergiat," rõhutas Kaljulaid. See siiski ei tähenda, et Eesti turul ei oleks Vene elektrienergiat, lisas ta.
"Suurim hulk Venemaalt pärit elektrienergiat tuleb NordPooli turule, mille osa me oleme, põhjasuunast (Soomest - ERR). Kahtleme mingi osa EstLinki kaablites liikuvast elektrienergiast on Venemaa päritolu. Milline, seda me hinnata ei oska," tõdes president.

Leedu energeetikaminister Dainius Kreivys ütles teisipäeval, et tema riik tegi Lätile ja Eestile ettepaneku uueks elektriimpordi metoodikaks, mis peaks välistama Valgevene elektri jõudmise nende riikide turule. Ministri jutu kohaselt sisaldab ettepanek ka soovi muuta elektrikaubanduse reegleid selliselt, et lõppeks füüsiliselt elektri liikumine Valgevenest Leedusse. Leedut häirib nende piiri lähistele ehitatud Astravetsi tuumajaam Valgevenes, mida Vilnius peab ebaturvaliseks ning mille toodangut soovib blokeerida.

Samas toimib juba Eesti ja Läti vaheline kokkuepe, mille kohaselt siseneb Vene elektrieksport Balti riikidesse Läti kaudu, kusjuures Venemaa peab esitama selle kohta sertifikaadid, et see elekter ei pärine Astravetsi jaamast.

Eesti elektrivõrgu süsteemihalduri Eleringi esindaja kinnitas kolmapäeval, et ei ole veel Leedult konkreetset ettepanekut muudatusteks saanud. "Elering polnud tänase seisuga saanud Leedust uut ettepanekut kolmandate riikide impordi korralduse muutmiseks. Meil on toimiv süsteem olemas," ütles Elernigi pressiesindaja Ain Köster.

MKM: probleem kaob desünkroniseermisel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda rõhutas samuti, et Eesti ei osta juba üle kümne aasta kolmandatest riikidest elektrit. Tema sõnul kaob probleem, kui Balti riigid ühendavad ennast lahti senisest süsteemist Venemaa ja Valgevenega (BRELL) ja sünkroniseerivad oma sageduse Kesk-Euroopa võrguga.

"Eestil ei ole mingisugust erihuvi osta Valgevenest elektrit. Lisaks on Eesti pidevalt toetanud Leedut, tema mure tõstatamisel seoses tuumaohutusega. Ka meie peame oluliseks, et tuumajaamad vastaksid kõikidele ohutusnõuetele," kinnitas Ruuda.

"Sellegipoolest on oluline öelda, et ei Eestis, ega ka üheski teises EL-i riigis ei ole sarnast seadust Leedule, mis keelab ühest konkreetsest riigist või elektrijaamast elektrienergia ostmise. Sellised regulatsioonid on väga ebatavalised ning üldiselt kehtestab kolmandate riikide osas kaubanduspiiranguid Euroopa Liit ühiselt," ütles Ruuda viidates, et selline õigus on Euroopa Komisjonil.

"Väljakutseid pakub ka sellise piirangu rakendamine seni, kuni oleme Vene/Valgevene ühises sünkroonalas. Vastavalt füüsika seadustele liigub elekter ikkagi kõigepealt sealt, kus on madalaim elektriline takistus, mitte vastavalt riikide kehtestatud seadustele. Seega, seni kuni toimub mingigi kaubandus Baltimaade ja kolmandate riikide vahel, liigub osa elektrist jätkuvalt üle Valgevene-Leedu piiri (sest ühises süsteemis on seal tugevaimad ühendused). Selle energiavoog kaob niipea kui toimub Baltimaade elektrisüsteemide sünkroniseerimine mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpus," märkis ministeeriumi esindaja.

Kaljulaid: vajame elektrienergia piiriülest maksustamist

Ka Kaljulaid rõhutas, et probleem peaks kaduma desünkroniseerimisel, kuid lisaks tunnistas ta vajadust elektriimpordi maksustamiseks selliselt, et Euroopas keskkonnasõbralikult toodetud energia oleks ka konkurentsivõimeline imporditud, kuid saastavalt toodetud elektriga võrreldes.

"Ma olen ka seda meelt, et lõplikult lahendab selle probleemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopa elektrivõrguga. Pärast seda ei ole meil enam migit põhjust sellest probleemist rääkida. Vahepeal aga - nagu ma ütlesin - ei ole Eestil rolli otseses energiaimpordis Venemaa suunalt," ütles Kaljulaid.

"Oluline on, et me kõik koos töötaksime selle nimel, et Euroopa Liit võimalikult kiiresti saaks paika elektrienergia piiriülese maksustamise viisil, mis tagaks, et rohelisele energiale mõeldud konkurentsiruum tõepoolest Euroopas tekiks," lisas president. "Sest täna, kui Eesti on oluliselt vähendanud oma elektritootmist seoses kõrge CO2 hinnaga, me tegelikult ei ole näinud, et see asenduks rohelise energiaga. Hetkel, kui Euroopa Liit oma rohelise mulli sulgeb, olen ma palju lootusrikkam selles, et rohepööre Põhja-Balti energiaturgudel saab tõepoolest toimuma. Ja sellepärast me peame koos andma väga palju energiat, et see juhtuks võimalikult kiiresti, et anda investoritele kindlus, et nende rohelised investeeringud selle turul tõesti saavad toimima," rääkis Kaljulaid.

Leedu loodab EL-ilt uusi piiranguid

Leedu presidendi kantselei teatas kohtumisejärgse pressiteate vahendusel, et president Gitanas Nauseda tänas Eesti riigipead selle eest, et Eesti ei lase Astravetsi ebaturvalist tuumajõul toodetud elektrit oma turule.

Nauseda rõhutas ka vajadust töötada viivitamatut välja tehniline lahendus. "Astravetsi tuumaelektrijaama ohutus on kogu euroopa Liidu jaoks prioriteetne teema. Ma loodan, et Euroopa Komisjon esitab ettepanekud EL-tasemel kehtestatavateks piiranguteks, mis hoiaks ära ebaturvalistes jaamades toodetud elektri jõudmiseks Euroopa turule, nagu lepiti kokku Euroopa Ülemkogul," ütles Nauseda pressiteate vahendusel.