"AK.Nädal" uuris, kas Eestis võib vaktsineerimisega jõuda karjaimmuunsuseni
Euroopa riigid on hädas vaktsineerimisega, sest kuigi tootjad saavad järjest müügilube, tulevad tarned loodetust loiumalt. See omakorda seab löögi alla vaktsineerimiskava täitmise. Lätis oli terviseminister sunnitud sel nädalal juba tagasi astuma. Kaua aga Eestil aega läheks, et kriitiline mass immuniseerida ning on see üldse realistlik plaan?
Et vaktsineerida immuunsuseks vajalik 60 protsenti Eesti elanikkonnast, on Eestil vaja 1,56 miljonit doosi vaktsiini. Euroopa ravimiametilt heakskiidu ja Euroopa Komisjonilt müügiloa saanud vaktsiinidest on Eestil Pfizer/ BioNTechilt põhilepingu alusel õigus saada ligi 604 000 doosi vaktsiini, täiendavalt taotletakse veel 250 000 doosi. Seda jätkuks kokku 427 000 inimesele.
Kolmapäeval müügiloa saanud ravimitootja Modernaga sõlmitud põhilepingu järgi saab Eesti 234 000 doosi vaktsiini, mida jaguks 117 000 inimesele. Nii kogunevast miljonist doosist elanikkonnast 60 protsendi vaktsineerimiseks ei piisa.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et oodatakse ka AstraZeneca müügiluba, mis võiks tulla jaanuarikuu jooksul. "Täiendavalt Janssen Pharmaceutica, mille puhul samuti jaanuar-veebruar on see siht, mil need võiks müügile saada. Edasiliikumine on ka Curevaci vaktsiini arenduses, mis on ka selline uuenduslik mRNA tehnoloogial põhinev nagu PfizerBiontech ja Moderna vaktsiin. Kui liidame kõik need tooted kokku, siis põhilepingutele üksinda on meile üle kolme miljoni doosi lubatud käesoleva aasta jooksul," rääkis Kiik.
Eesti plaanides on seitse vaktsiinitootjat. Sotsiaalministeerium peab dooside üle arvet, lõplikud numbrid pole veel kindlad, sest lõplikke kokkuleppeid kõigi tootajatega pole. Ideaalis loodab Eesti saada erinevatelt tootjatelt 4,3 miljonit doosi vaktsiini, millega saaks vaktsineerida koguni 2,3 miljonit inimest ehk rohkem kui Eestis elanikke.
Siiski sõltub vaktsineerimine sellest, milline tootja saab müügiloa ja kui kiiresti vaktsiinid meieni jõuavad. Praegu vaktsineeritakse meditsiinitöötajaid ja jõutud on hooldekodudesse, kuid laiema elanikkonnani jõudmine võtab veel kuid.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ütles, et teise kvartali jooksul avaneb kõikidel soovijatel võimalus vaktsineeritud saada. "Sõltub see vaktsiinide saadavusest, müügilubadest ja tarnekogustest. Kuid praegu me näeme, et teise kvartali eesmärk on jätkuvalt realistlik," lausus ta.
Elanikkonnast 60 protsendi vaktsineerimine on Jesse hinnangul realistlik esimesel poolaastal siis, kui aprillis on Eestil piisavas koguses vaktsiine käes. Kui vaktsiini pole piisavalt, on karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalik 60 protsenti elanikkonnast vaktsineeritud sügisel, ütles Jesse.
Endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai peab elanikkonnast 60 protsendi vaktsineerimist ülioptimistlikuks eesmärgiks, öeldes, et selline siht võiks olla riskirühmade vaktsineerimisel.
"Mul on raske seda välja öelda, aga ma olen skeptiline, et Eestis saavutatakse 60-protsendine vaktsineeritus. Me peame aru saama, et täiskasvanud elanikkonnal, kes on täna vaktsineerimise peamine sihtrühm, ei ole tegelikult vaktsineerimisharjumust. Ja paraku inimpsühholoogia ja inimese käitumispsühholoogia mängib siin oma rolli – kui täna tõenäoliselt oleks vaktsineerimise huvi hästi kõrge, siis olukorra normaliseerudes ka paraku vaktsineerimise huvi langeb," nentis Kadai.
Kadai sõnul on ka täna palju neid, kes kahtlevad, kas lasta end vaktsineerida, sest infot on palju ja see on vastuoluline.
Kõrvaltoimeid uuritakse ja jälgitakse
Vaktsineerima tulles teavitatakse inimesi ka kõrvaltoimetest. Euroopa ravimiameti inimravimite komitee liige ja Eesti ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs rääkis, et vaktsiinide kõrvaltoimeid hinnatakse kliiniliste uuringutega, kus osa inimesi saab vaktsiini, osa platseebot.
"Siis meil on võimalik võrrelda, et palju tekib ühte või teist sümptomit või kaebust ühes rühmas ja kui palju teises. Sest on teada fakt, et ka platseeborühmas tekivad needsamad kaebused inimestel, kui me räägime peavalust või lihasvalust või väsimusest," lausus Irs.
Kui vaktsiin on saanud müügiloa, siis selliseid uuringuid jätkata ei saa ja siis jälgitakse kõrvaltoime teatisi, lisas Irs. "Ehk neid kõik teatisi võrreldakse nendesamade sümptomite esinemisel teadaoleva taustasagedusega, mis meil on erinevates ravimiohutuse andmebaasides olemas. Ja siis hinnatakse, et kas tundub, et inimesed, kes on saanud seda vaktsiini, kas neil esineb üht või teist sümptomit või kaebust rohkem, kui me eeldaks," rääkis Irs.
Kui tavaliselt tehakse uute ravimite kohta ohutuse kokkuvõtteid iga poole aasta tagant, siis koroonavaktsiinide puhul tehakse seda igakuiselt, et otsustada, kas midagi tuleb muuta, rääkis Irs.
Kuigi Eesti on seni vaktsiini saanud nädalati vaid 10 000 doosi kaupa , tuleb viiruse ohjamiseks mõelda ka vaesemate riikide aitamisele.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti ühinenud Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetega, mille kohaselt jaotatakse vaktsiine näiteks idapartnerluse riikidele, nagu Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia, Gruusia, Ukraina ja Valgevene. Kiige sõnul on vaktsiinide saamise vastu juba ka huvi tuntud.
"Hetkel, kui meil endal on tõesti väga vähe vaktsiine ja defitsiit on ka kõige suuremates riskirühmades, siis arusaadavalt me veel ei tegele annetamisega või müügiga. Aga kui nüüd hakkab tootjaid lisanduma, müügilubasid lisanduma, mahud kasvama, siis loomulikult ka Eesti on valmis nii annetama kui ka müüma oma vaktsiine," rääkis Kiik.
Toimetaja: Marko Tooming