Rein Sikk: maskiga elu või maskita elu? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rauno Volmar / Vikipeedia

Maskiga elu või maskita elu? Kaalul on rohkem kui elu, kuulutab Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.

Maskid ajavad koroona ajal vaidlema-arvama, külvavad turvatunnet ja hirmu. Meenutagem, et 24. novembrist kehtib Eestis avalikes siseruumides maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus.

On palju järgijaid, on ka vastaseid, kellele mask on kui punane rätt härjale. On neidki, kes tahtmatult maskidebatti kistud, sest nad ei saa tervise tõttu maski kanda. Äkki aitaks siin visiir?

Koledaks maskiloo taustaks tuleb aga see, et Eestis on koroonaarvel 18. jaanuari seisuga Eestis 333 surnut ja 424 haiglas olijat. Nakatumiselt oleme pigem Euroopa esipooles.

Kuidas sel tautal siis maakohtades maske kantakse, kas maskituid ka eemale tõrjutakse? Kas neile märku antakse, et maski kandmise nõue avalikes siseruumides kehtib kõigile? See võib päästa mõnegi elu.

Muuseas, maal ja maakauplustes pole kuskilt võtta suurlinnade kaubakeskuste turvamehi ja politseipatrulle, kes peavad maskitutele loenguid maski kasulikkusest ja siis tasuta maski ulatavad. Maal ei oota pensionäri sugugi tasuta mask poeuksel koos turvamehe või politseinikuga.

Ma panin sotsiaalmeediasse küsimuse maal maski kandmise kohta ja maski mittekandjate tõrjumise kohta. Lisan jutusse ka oma kogemusi. Kuidas siis maskis elu käib?

Peamiselt püütakse poes maskitust inimeset võimalikult kaugele minna. Või siis rahvakeeli sõnatult "turakatest ringiga mööduda". Maski mittekandjale vaadatakse ka pikalt, suisa süüdistav pilguga otsa, et ta aru saaks, midagi on valesti.

On olnud ka maskitu selja taga hirmutamiseks köhatamisi. Ja itsitamisi nähes, kuis too ehmunult hüppab.

Ägedamad müüjad on oma väikepoodidest maski mittekandjaid välja visanud. Aga pigem on nad vähemus. Enam võib näha, kuis müüja oma visiiri või maski taga vaikselt kannatab, kui maskitu ta ees toimetab, hea veel, et ei aevasta. Märkust teha ei julge müüjad ega kaaskodanikud. Nad on kogenud maskitute raevutulva. Tihti koos loenguga totrate arstide mõttetutest nõuetest.

Aga trahvimine?

Muust ilmast kogutud teated maski mittekandjate kohtlemisest on kõnekad. Mulle kirjutati, et Saksamaal on trahv 60 eurot, Araabia Ühendemiraatites 670. Itaalia maskituse hind võib olla 400 kuni tuhat eurot.

Norra riik maski mittekandmise eest ei trahvi, küll aga karatiininõude rikkumise eest kuni 2000 euroga. Iirimaa trahv algab sajast eurost, paljudes kohtades Ameerikas maskitu poodi ei pääse, aga poe uksel jagatakse tasuta maske. Siiski võib mõnes kohas oodata 500 dollari suurune trahv, Egiptuses pääsevat patune 2,5 euroga.

Aga Eestis?

Politsei andis mu päringu peale eelmisel nädalal teada, et alates 24. novembrist on politsei kontrollinud ligi 19 400 avalikku kohta. Rääkinud inimestega, jaganud tasuta laiali 40 000 maski. Politsei on terviseametile edastanud infot enam kui tuhatkonna rikkuja kohta, kes maskist korduvalt keeldunud või pole soovinud selgitustest hoolimata avalikust siseruumist lahkuda.

Niisiis, on politsei, selle asemel, et pätte püüda ja nõuetest üleastujaid karistada, muudetud hoopis tasuta maskide jagajaks ja isikuandmete üleskirjutajaks.

Aga terviseamet, mida nemad nende politsei poolt saadetud tuhatkonna nimega teevad? Karistavad või paitavad?

Terviseamet annab teada, et Eestis pole maski mittekandmise eest tehtud mitte ühtegi trahvi. Küll on terviseameti inimesed nõustanud sadakonda isikut maskikandmise kasulikkuse teemal.

Õiguskantsler on sel taustal järjekindlalt selgitanud, et kehtestada tasub piiranguid, mis tõesti nakkuse levikut piirata aitavad ja mida enamik inimesi on valmis vabatahtlikult täitma. Karistada tuleb neid, kes piiranguid rikuvad.

Mul ei ole lahendust: kas maskiga või maskita? Trahviga või trahvita? Vastus on me igaühe näos ja taskus ja südames. Loodetavasti pole vastust vaja palatist ja kalmistult otsida. Kaalul on tõesti rohkem kui elu, mitte üksnes me endi oma, vaid sajad teisedki elud.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: