Suurem muutus võib aga tulla nädala pärast, kui koolide avamine paneb inimesed liikuma.

Tallinna südames asuvas restoranis R14 on kahel korrusel kohti 110 külastajale, nõnda on piisavalt hajumisruumi. Telefonikõned annavad märku huvist, aga kerkib küsimus, kas rahvas on nõus muutma oma seniseid söömisharjumusi. Restorani tullakse peamiselt just õhtutunde veetma.

"Maksimum 30 külalist oleme nõus vastu võtma kahe korruse peale. Ja loodame paremat. Et alates veebrurarist see pandeemia hakkab taanduma. See 19.00 praegu on uus ja natukene keeruline meie jaoks. Loodame, vaatame, kuidas Eesti rahvas seda vastu võtab," rääkis restorani juhataja Anatoli Rjabov ERR-ile.

Toitlustusasutuste pidajad avaldavad imestust, et ajal, mil kaubanduskeskustes saab ka õhtustel aegadel käia, peetakse peale kella seitset restoranis viibimist riskantseks.

Hotellide ja restoranide liit rõhutab, et erilist keskustelu toimunud pole. Nende hinnangul võiks pigem nõuda 50-protsendist täituvust ja võimalust restorane avatuna hoida kuni kell 22.

Senised meetmed on juhuslikud ja ei näi liidu teatel olevat süsteemsed. Aga sektoris on tööl 30 000 inimest ja kaudselt puudutab see kaheksat protsenti SKP-st.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul ootab liit, et valitsuses mõni minister turismi eest vastutaks. "Mitte nii, et minge rääkige välisministeeriumiga, proovige siin kokkulepet saavutada. Meil on vaja ministrit, kes meie huve esindaks ja aitaks kriisist välja juhtida. See ei ole ainult turismi mure vaid ka Eesti riigi mure, sest eelarvepuudus tänu välisturistide puudusele on ju väga suur," sõnas ta.

"Ringvaade" uuris Tallinnas, kuidas nädalate kaupa koroona tõttu suletud toidukohad on selle aja üle elanud:

Hätta jäävad oma ruume omavad huvikoolid

Võib tunduda, et raskused on mõne üksiku toitlustusasutuse mure. Üksiku rüütli sündroom tekib ka huvihariduse vallas. Kuid näiteks erahuvikoole on Tallinnas näiteks kolmesaja ringis, mis tähendab olulist sektorit kulude ja tulude mõttes.

Tantsutrennide puhul on enamasti tegu partneritega ja nii ei too tänasest avanenud individuaalõppe võimalus leevendust, samuti ei saa näiteks balleti õues harjutada, nagu on soovitatud. Lapsevanemad ütlevad lepinguid üles ja lapsed tüdinevad.

Tantsuhuvihariduse liidu juhi Jane Miller-Pärnamäe sõnul on keeruline nendel huvikoolidel, kes on üles ehitanud ka oma huvikeskused ja peavad üleval oma ruume. Nende ülal pidamiseks arvestatud tuluallikad on praeguseks kadunud.

"Ka need kaasrentnikud ei saa tegutseda, kellega on sellel aastal arvestatud. Selles mõttes võib karta, et see olukord läheb keerulisemaks ja selles mõttes oleks väga oluline ka see kohaliku omavalitsuse toetus," rääkis Pärnamägi.

Erinevalt mõnest maapiirkonna omavalitsusest on Tallinn aidanud vaid piskuga, kuigi kriisi epitsenter on olnud just pealinnas.