Koalitsioonileping Eesti Energia strateegilisse tootmisvõimsusesse ei sekku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Kuigi tulevased tõenäolised koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Keskerakond leppisid kokku, et fossiilkütuste tootmisesse enam ei investeerita, siis Eesti Energia strateegilise tootmisvõimsuse tagamisse sekkuma ei hakata, mis ometigi põhineb fossiilsetel kütustel. Ka uus õlitehas peaks ikkagi sündima.

Kui Kaja Kallas (RE) ja Mailis Reps (KE) teisipäeva õhtul ajakirjanike ette ilmusid ja teatasid, et uus koalitsioon lõpetab investeeringud fossiilkütuste projektidesse, põhjustas see Narva energeetikute seas paraja paanika, mida Eesti Energia juhatuse esimehel Hando Sutteril rahustada tuli.

"Täna siiski väga palju Narva inimesi töötab ju meie ettevõtetes, ma ütleks, et seda on suurusjärgus 600-700," ütles Sutter ERR-ile. "Ärevust on, aga ma arvan, et võtame seda kõike tükkhaaval."

Mida täpselt uue koalitsiooni plaan endas sisaldab, Sutter tegelikult ei tea.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas kinnitab, et ükski muutus üleöö ei juhtu.

"Mitte midagi ei juhtu homme. Ega siiamaani ei ole paika pandud ühtegi tähtaega, millal me tahaks, et Eestis toimuksid põhimõttelised muutused, aga elektritootmine võiks Eestis olla lõppenud aastaks 2035 ja muu energiatootmine, eelkõige siis õlitootmine põlevkivist, aastaks 2040. Ma arvan, et see üleminekuaeg on täiesti piisav," ütles Aas.

Sutter usub, et alustatud projektidega, nagu uue õlitehasega, lubatakse ikkagi lõpuni minna. Sisuliselt pool selle investeeringu maksumusest on ju juba kantud.

"Ma usun, et need investeeringud või investeerimisotsused, mis on tehtud, need ikka viime lõpuni, ajalugu muutma ei hakka. Aga edasised investeeringud peaksid olema suunatud taastuvenergia arendamisse, mis on ka meie selge sõnum olnud," ütles Sutter. "Kui nüüd peaks tulema uusi sõnumeid, eks me vaatame, mida teha saab, aga väga palju on tänaseks juba tehtud."

"Mis puudutab uut õlitehast, siis kuna siin on otsused langetatud, raha ettevõttele kantud, siis siin tuleb lihtsalt jälgida seda, et tegemist oleks kasumliku projektiga ja ma arvan, et siin saab kindlasti määravaks see, millised on muutused Euroopa Liidu kvoodikaubanduses ja see peaks olema selge selle aasta jooksul. See tähendab seda, et õlitehase tegemine põhimõtteliselt ei ole keelatud," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas.

Seni on riik Eesti Energia omanikuna tellinud energeetikafirmalt julgeolekuks 1000 MW tootmisvõimsuse tagamise, mida külmadel talvedel või rikke korral käiku lasta. Viimati läks seda vaja alles möödunud nädalal, kui Põhja-Euroopat tabas ulatuslik külmalaine, nii et lisaks Eesti varustamisele müüs Eesti Energia osa sellest ka hätta sattunud Soomele, kus oli veel külmem. See varu põhineb valdavalt fossiilsetel kütustel.

"Ma arvan, et me suudame teiste kütustega katta kuskil ca 150-200 MW ja siis ülejäänu oleks põlevkivi osa, aga sinna juurde tuleb veel arvestada näiteks ka seda, et Narva linna soojus, mis tuleb Balti Elektrijaamast, et ka seda läheb praegustel külmadel aegadel päris palju sealt elektrijaamast," toonitas Sutter.

Taavi Aas kinnitab, et seda julgeolekuvaru koalitsioonilepingu punkt ei puutu, vaatamata sellele, et see fossiilkütuste arvel on tagatud. Vastupidi, seda julgeolekuvaru peab ka edaspidi tagama.

"Ka see on kokku lepitud, et varuvõimsus Eesti energiajulgeolekusse peab olema. See on vajalik, seda on näidanud praktika ja seda kinnitab tegelikult ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri uuring, et tõenäoliselt on see vajalik ka pärast aastat 2025, kui me oleme ühildunud Euroopa sagedusalaga. Me võime loobuda sellest alles siis, kui meil on piisavad alternatiivsed tootmisvõimalused või energia salvestamise võimalused," ütles Aas.

Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi portfell jääb uue valitsuse koosseisus Keskerakonna või Reformierakonna kanda, pole veel otsustatud.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni. Selleks soovib EL vähendada 2030. aastaks oma CO2 heidet 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. Eesti omakorda soovib selleks ajaks vähendada oma emissiooni juba 70 protsenti. 2019. aastaks oli saavutatud vähenemine 62 protsendi võrra ning ning möödunud aasta lõpuks oli Eesti oma eesmärgi täitmisele juba lähedal. 

See on saavutatud peamiselt põlevkivi osatähtsuse vähendamisega energeetikas, mis on teinud Eestist kõige kiirema süsinikujalajälje vähendaja Euroopas. Mullu moodustas Eestis toodetud elektrist 46 protsenti taastuvenergia. Selelga on Eesti EL-i riikide seas kuuendal kohal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: