Ida-Virumaa omavalitsuste liidu avalik pöördumine. Rohepööre Ida-Virumaal

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Põlevkivi. Autor/allikas: ERR

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu avalik pöördumine ja ettepanekud koalitsioonilepingus toodud eesmärkide täitmiseks.

Ametisse astunud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus kinnitas koalitsioonilepinguga, et väljutakse põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.

Konkreetsete tähtaegade seadmine on parem ebaselgusest, kus valitsuse poolt kinnitatakse, et kiiret PÕXIT-it ei tule, kuid samal ajal kadus 2020. aastal põlevkivisektorist üle tuhande töökoha (peaaegu viiendik sektori töökohtadest).

Ida-Virumaa poolt vaadatuna võiks koalitsioonilepingu sõnastus olla:

"Viime läbi rohepöörde Eesti energiatootmises ning arendame Ida-Virumaal välja uue majandusmudeli. Tagame taastuvenergial baseeruvate juhitavate elektritootmisvõimsuste välja arendamise, mis võimaldab meil hiljemalt 2035. aastal lõpetada põlevkivi kasutamise elektri tootmiseks, kuid säilitada Eesti energiasõltumatus. Moderniseerime Eesti transpordisektori ning aastaks 2040. aastal lõpetame fossiilsete vedelkütuste tootmise ja kasutamise."

Kindlasti on koalitsioonilepingus võetud eesmärke võimalik täpsustada ja täiendada erinevate strateegiate, programmide ja meetmetega, aga põhimõte peaks olema, et kõigepealt ehitame uue valmis ja siis loobume vanast.

Fossiilsetest kütustest elektri tootmine hääbub, sest ei suuda kõrge süsinikumaksu tõttu konkurentsis püsida. Samal ajal on meil tulevikuks hädavajalik vähemalt tuhande MW ulatuses juhitavat elektri tootmisvõimsust, et tagada Eesti minimaalne varustuskindlus.

Rohepöörde olemus on, et valdkonnad, kus kasutatakse fossiilseid kütuseid (vedelkütused ja gaas) asendatakse need elektriga. Kui soovime, et tegemist oleks kodumaise taastuvenergiaga, ei ole meil lähitulevikus alternatiive biomassi kasutamisele.

Võib-olla on 10-20 aasta pärast rohkem arenenud vesinikutehnoloogia ja elektri salvestamise võimalused, kuid hetkel on aus öelda, et põlevkivielektrist loobumine tähendab suuremat biomassi kasutamist elektritootmises.

Igapäevase varustuskindluse tagavad ka välisühendused. Kaugelt kaablit mööda saabuv elekter lahendab küll elukondliku vajaduse, kuid ei suuda tagada majanduse, eelkõige töötleva tööstuse konkurentsivõimet.

Näiteks Soome, mis on elanike arvu poolest ca viis korda suurem kui Eesti, elektritarbimine on ca kümme korda suurem ja mitte sellepärast, et soomlased elektrit raiskaksid, vaid seetõttu, et neil on oluliselt rohkem elektrit tarbivat kõrge lisandväärtusega tööstust.

Kui soovime tulevikus olla kliimaneutraalne ja kodumaise elektritootmisega riik, peame lisaks tuule- ja päikeseparkide rajamisele, kasutama suuremas koguses biomassi elektri tootmisel. Rohepööre elektritootmises on saavutatav, kuid vajab julgeid otsuseid ja nende järjekindlat ellu viimist.

Lisaks elektrile on põlevkivist võimalik toota ka õli ning väga palju erinevaid keemiatooteid. Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütusena meretranspordis, mis lähikümnendeil eeldatavalt suureneb, sest puuduvad realistlikud alternatiivid (LNG on samuti fossiilset päritolu kütus).

Kuigi põlevkiviõli tootmine on olulise keskkonnamõjuga, on süsinikdioksiidi heide oluliselt väiksem kui elektritootmisel ning tehnoloogia arenedes on võimalik süsinik kinni püüda.

Transpordisektoris kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti, kuid ebarealistlik on eeldada, et aastal 2040 fossiilset päritolu vedelkütuseid enam ei kasutata. Niikaua, kui Eestis ja Euroopa Liidus on kasutusel fossiilset päritolu vedelkütused ja tarbitakse kaupu, mida veavad põlevkiviõli kasutavad laevad, ei tohiks me kodumaist vedelkütuste tootmist häbeneda ja ära lõpetada. Nigeeria, Venemaa või Saudi-Araabia päritolu vedelkütused ei ole "rohelisemad" kui meie põlevkiviõli.

Kokkuvõtteks: Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad ootavad, et koalitsioonileppes toodud eesmärgid täpsustatakse ning täidetakse konkreetsete tegevuste ning eelarvetega.

Ettepanekud koalitsioonilepingus toodud eesmärkide täitmiseks:

  • Vaadata üle valitsuse 3.12.2020. otsus ja suunata vähemalt 90 protsenti õiglase ülemineku toetusfondi vahenditest ettevõtluse arenguks ning kasutada toetusfondi vahendeid ainult Ida-Viru maakonnas;
  • Lisaks õiglase ülemineku toetusfondi vahenditele suunata järgnevatel aastatel Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste ellu viimiseks kõik põlevkivisektori poolt riigieelarvesse makstavad keskkonnatasud;
  • Õiglase ülemineku tegevuste toetamiseks peab kõigi muude Ida-Virumaa elukeskkonna arendamiseks vajalike tegevuste (haridus, sotsiaal, avalik ruum, turism) rahastamine jätkuma üleriiklikest programmidest vähemalt samas mahus kui seni või isegi suurenema;
  • Luua ettevõtluse arengu toetamiseks KREDEX-i juurde Ida-Viru regionaallaenu fond mahuga vähemalt 750 miljonit eurot;
  • Siduda põlevkiviõli tootmise lõpetamise tähtaeg fossiilsete vedelkütuste kasutamise tähtajaga;
  • Kehtestada Ida-Virumaale loodavatele töökohtadele sotsiaalmaksulagi miinimumpalgalt.

Ida-Virumaa on muutusteks valmis, loodame valitsuselt selgeid otsuseid ning konkreetseid eelarvega tagatud tegevusplaane eesmärkide saavutamiseks. Ootame peaministrit ning valitsuse liikmeid Ida-Virumaale, et üheskoos tulevikuplaane teha. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: