Jaak Madison: Euroopa suurte erakondade mõjust Eesti parteidele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jaak Madison Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Demokraatia on illusioon – oluline pole mitte inimeste valik valimistel või võimalus kaasa rääkida referendumitel, vaid Euroopa parteide heakskiit või keelud. Jaak Madison kirjutab Euroopa suurte erakondade mõjust kodumaistele parteidele Keskerakonna näitel.

Üldiselt valitseb ühiskonnas arvamus, et erakonnad moodustuvad lähtudes erinevatest maailmavaadetest ja ideoloogiatest. Kas see eristumine lähtub vasak- või parempoolsest majanduspoliitikast või sotsiaalselt liberaalsemast või konservatiivsemast maailmapildist, on juba iga erakonna puhul erinev. 

Viimase valitsuskriisiga ja Keskerakonna ning Reformierakonna valitsuse tekkepõhjusega ei saa siiski eirata meie kodumaistest erakondadest kõrgemalseisvate üle-euroopaliste parteide mõju. Kõige puhtamal kujul tõestas seda abielureferendumist tõusnud poleemika ja vaidlus, millesse sekkusid ka Euroopa Liidu kõrgemad parteifunktsionäärid. 

Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad üheskoos üle-euroopalisse parteisse ALDE (Euroopa liberaaldemokraatlike parteide ühendus). Üle-euroopalised erakonnad koondavad enda alla riikide erakondi, mis mõtlevad sarnaselt ning kelle ideoloogia on võimalikult lähedane.

Näiteks minu koduerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on liige üle-euroopalises erakonnas Identiteet ja Demokraatia, mille liikmeserakondade põhiline ühistunnus on rahvuslus, demokraatia austamine ja eurorealism ehk suveräänsuse kaitse. 

Kui Eestis üritavad Keskerakond ja Reformierakond üksteisele enne valimisi vastanduda ning näida väga erinevate erakondadena, siis kuulumine samasse üle-euroopalisse parteisse näitab siiski kahe erakonna identset poliitikat, mis puudutab suhtumist Euroopa Liitu, otsedemokraatiasse või perepoliitikasse. Just viimase, perepoliitika puhul, nägime väga selget korralduste järgimist, mis tulid ALDE-st. 

2019. aasta suvel ehk vahetult peale riigikogu valimisi ja uue valitsuse moodustamist algatas ALDE monitooringu Keskerakonna ja Eesti suhtes. Raporti koostasid ALDE asepresidendid Henrik Bach Mortensen Taani erakonnast Venstre ja Annelou van Egmond Hollandi erakonnast D66, kes külastasid Tallinna 2.-3. septembril 2019 ja kohtusid siin nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna esindajatega. 

Olgu taustsüsteemi mõistmiseks selgitatud, et näiteks Hollandi erakond D66 on olnud tuline toetaja eutanaasia, samasooliste abielu ja prostitutsiooni legaliseerimisel. Lisaks toetavad nad tugevalt föderaalset Euroopa Liitu ühise migratsioonipoliitkaga. 

Raporti koostamise ametlikuks põhjuseks oli Keskerakonna otsus teha koalitsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. ALDE hinnangul oli see kohutavalt sobimatu, sest EKRE ei esinda nende arvates õigeid väärtusi. ALDE jaoks ei olnud olulised Eestis toimunud valimiste tulemused või rahva tahe, vaid olulisem oli ALDE arvamus, mis on õige ja mis on vale. 

2019. aasta oktoobris avaldatud ALDE raportis tuuakse konkreetselt esile vastuseis koalitsioonileppes lubatud abielureferendumile, et täpsustada abielu mõistet ja sooviga see sätestada vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Raportis oli sõnastatud: "See ümbersõnastamine võib kaotada võrdsed õigused abiellumisel ja suurendada riigis lõhesid." Raportööride jaoks ei olnud absoluutselt olulised Eesti põhiseadus ega Eesti inimeste arvamus, vaid nende endi ideoloogiline seisukoht. 

Raporti üks koostajatest Annelou van Egmond Hollandi äärmusliberaalsest erakonnast D66 pidas Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus kõige suuremaks mureks kavatsust korraldada referendum määratlemaks põhiseaduses abielu mõiste mehe ja naise vahelise liiduna.

Van Egmond sõnas täpsemalt: "Kui see kehtestataks Eesti põhiseaduses, siis meie hinnangul oleks see tõsine tagasilangemine ja murettekitav". Lisaks lubati tõsiselt jälgida Keskerakonna edasist tegevust. 

Nendest faktidest lähtuvalt saab üheselt väita, et Keskerakonna ja Reformierakonna jaoks ei ole primaarne kaitsta Eesti rahva tahet, meie demokraatiat või austada valimistulemusi. See on nende jaoks sekundaarne. 

Kui üle-euroopaliste parteide mõju riikide erakondadele on niivõrd suur, siis kui palju me saame üldse rääkida demokraatiast ja rahva tahtest? Kas ongi mõtet rääkida, et valimistel otsustab rahvas ise, millist poliitikat ja otsuseid soovitakse näha, kui avalikkusele nähtamatu jõuna sekkuvad jõuliselt siseriiklikku poliitikasse suurparteid, mille liikmed on meie kodumaised erakonnad? 

Need on sügavat muret tekitavad arengud, mis näitavad taas, et demokraatia on illusioon – oluline pole mitte inimeste valik valimistel või võimalus kaasa rääkida referendumitel, vaid Euroopa parteide heakskiit või keelud. 

Just seda näeme Keskerakonna ja Reformierakonna sündinud liidu puhul, kus põhimõtteliste otsuste langetamisel tuleb jälgida ALDE seatud liini. Eesti ühiskonna ja valijate arvamus ei maksa siin midagi.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: