Asmani sõnul ei pea ta koalitsioonilepingus energeetikavaldkonnale seatud sihte heaks plaaniks, ning leidis, et valitsus peaks andma detailsema tegevuskava.

Peaminister Kaja Kallase valitsuse koalitsioonilepingus lubatakse lõpetada investeeringud fossiilsetesse kütustesse ja seatakse sihiks, et põlevkivist elektritootmine lõppeks Eestis 2035. aastal ning põlevkivist õlitootmise 2040. aastal. "Koalitsioonilepingus oleva jutuga energiajulgeolekust piirduvadki meie teadmised valitsuse plaanidest," märkis ta.

"Etteheide on, et ei ole selgust, see on lihtsalt kivi vetteheitmine ilma konkreetse tegevuskavata. Võib-olla oleks olnud tasakaalustatum, kui oleks öeldud, et kavatseme energiamajanduse arengukava uuendada kliimeaeesmärkidest lähtuvalt," lisas ta viidates 2016. aastal järgnevaks 15 aastaks kinnitatud kavale.

Rohepööret võiks alustada tarbimisest

Liive tunnistas, et põlevkivist elektri tootmine on tänu CO2 maksustamisele juba praegu üldjuhul konkurentsivõimetu tegevus, samas pole aga laevakütustele, milleks põlevkiviõli rafineeritakse, siiani alternatiivi. "Aga kui kogu maailm seda kasutab, siis miks mitte meie?" küsis ta ning viitas, et kui Eesti selle tootmise lõpetaks, jätkaksid ikkagi teised piirkonnad fossiilkütuste tootmist.

Liive leidis, et Eestis võiks piiranguid alustada tarbimise poole pealt, kehtestada näiteks regulatsioonid, mis nõuaks taastuvelektri kasutamist. "Keelata ära üht tööstusharu ei ole mõistlik. Vaba turumajanduse puhul pole see mõistlik. Euroopa Liidust tulevad piirangud nagunii. Kui tahame [rohepööret] mõjutada, siis teeme seda tarbimise poole pealt," rääkis ta.

Liive: päike, tuul ja tuum!

Eestisse tuumajaama kavandava ettevõttega Fermi Energia seotud Liive tõi esile, et kuna tuule- ja päikesenergiast ei ole võimalik tagada elektreivarustuskindlust, siis juhitava tootmisvõimsuse ainuke alternatiiv oleks aatomielektrijaama rajamine.

"Juhitavate elektrivõimsuste probleem pole mitte ainult Eestis, vaid igal pool. Soome, Läti ja Leedu on erinevalt meist netoimportijad. Rootsi on ainsana meie piirkonnas olnud netoeksportija, kuid ka nemad plaanivad oma vanu tuumajaamu kinni panna," selgitas Liive olukorda piirkonna elektriturul.

Tema sõnul usub ta, et ka tuule- ja päikeseenergia vallas tuleb uusi võimsusi juurde, aga küsimus on selles, mis tuleb juurde juhitava tootmisvõimsusena. "Mina ütlen, et tuum[anergia]!" teatas ta. Fermi Energial läheks siiski tuumajaama valmimisega aega, enne 2030. aastat ettevõte ehitama ei hakka, tõdes ta.

Kui aga oleks vaja kiiremalt juhitav tootmisvõimsus ehitada, siis ei oleks gaasijaamale alternatiivi, gaas saaks aga pärineda Venemaalt, märkis Liive.

Keskmesse tõuseb tarbimise juhtimine

Liive rääkis ka sellest, et üha olulisemaks saab energeetikas tarbimise juhtimine, kus elektritarbijad peavad võimalusel valima aega, millal oma seadmeid töös hoida või laadida.

Ta tõi näitena elektriautod või soojaveeboilerid, mida saaks võrku ühendada siis, kui muu tarbimine on madalam.

VKG otsib uusi tegevusvaldkondi

Asmann rääkis, et seni on VKG oma eelmisel kümnendil rajatud õlitehastega teeninud investeeringuid tagasi, kui praegu on ettevõte juba suhteliselt tugevas finantspositsioonis ja vaatab ringi uute võimaluste järele. "Me ei piira ennast ainult energeetikaga," märkis Asmann.

Samas on VKG-l plaan jätkata merekütuste turul, kus CO2 hinnapoliitika on 2025. aastani paigas. "Mis sealt edasi saab, seda me ei tea ja seepärast olemegi natuke rahulikumad ja tagasihoidlikumad," ütles VKG juht.