Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetluses on kriminaalasi, mille käigus kontrollitakse kahtlusi, kas Investoriteliit on tegusenud tegevusloata ja tegeleb keelatud majandustegevusega. Seetõttu käivad Investoriteliidu endised töötajad politseis tunnistusi andmas.

Kuivõrd menetlus on pooleli, ei soostu politsei palju avaldama.

"Ükski juriidiline isik kahtlustust saanud ei ole ning menetluse praegune seis ei võimalda kahtluse sisu või kahtlustatavate isikute kohta täpsemat infot avaldada," kommenteeris PPA pressiesindaja Leana Loide ERR-ile.

Ettevõtte kontaktide all olev infotelefon ei tööta, ent ettevõtte juht Heikki Moik vastas ERR-i päringule kirjalikult, nimetades, et kodulehel on ära toodud ka teine telefoninumber, mis "töötab hästi".

"Tänaseks oleme erinevate meediakanalite kaudu teada saanud, et politsei on kontrollinud kahtlustusi, kas me tegutseme seaduse piires. Ei oska öelda, kes konkurentidest on selliseid spekulatsioone esitanud. Keegi ei ole meile ühtegi ettekirjutust teinud ning kinnitame, et teeme vajadusel koostööd kõigi riiklike asutustega," kommenteeris Moik.

"Täpsustame, et meile ei ole keegi kahtlustust esitanud ning me ei tegutse tegevusloata. Meie ettevõte on olnud konsultatsioonides finantsinspektsiooniga ning midagi pole ette heidetud," rõhutas ta.

Politsei menetlustoiminguid nimetab ta tavapäraseks kontrolliks ning nendega seotud uurimist puudutavaid kajastusi laimuks, millega neid kahjustatakse.

"Asjaosalised peavad ebaõigeid andmeid levitades kahjude hüvitamisega arvestama," teatas Moik.

Finantsinspektsioon kommenteeris ERR-ile, et teostab järelevalvet üksnes neile ettevõtetele, kellele on väljastanud tegevusloa. Et aga seaduse järgi ei ole nende järelevalvetegevuste menetlus avalik, jääb ka nende kommentaar napiks.

"Investoriteliidule finantsinspektsioon tegevusluba väljastanud pole," selgitas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Eva Vahur. "Samuti jälgib finantsinspektsioon seda, kas finantsturul pakub teenuseid tegevusloata ettevõtteid ning kui seda märgatakse, siis võetakse ette vajalikud sammud. Finantsinspektsiooni seadus ei luba avaldada infot selle kohta, kellele inspektsioon järelepärimisi teeb või kelle kohta kuriteokaebusi esitab."

Konks on selles, et nagu hoiu-laenuühistute puhul, nii ei saa ka Investoriteliidu puhul selgelt määratleda, millise platvormiga on tegu, rääkimata sellele järelevalve tegemisest.

Nende ärimudel on investeerimisega kursis olevatele inimestele segaseks jäänud, samas lubab ettevõte investeeringute pealt suurt tootlust. Turult kaasatud raha abil teenindatakse ülikõrge intressiga laene, mida läheb vaja üha vanade laenude teenindamiseks. Need kukuvad tavaliselt siis kokku, kui uut raha enam piisavas mahus kaasata ei õnnestu. Ent oma investeeritut inimestel tihtipeale tagasi saada ei õnnestugi.

Sellised skeemid püsivad valdavalt heausksete peal, kes ei tea investeerimisest midagi, kuid tahaksid kontol jõude seisvat raha kasvatada. Nüüd, kui paljud on oma teise pensionisamba raha välja võtmas, tuleb turule juurde hulgaliselt vaba raha, mida sellised ettevõtmised mõistagi himustavad.

Investoriteliit on peamiselt suunanud investorite raha oma omaniku Swen Uusjärvega seotud Meravita toidulisandeid tootvasse ettevõttesse Medical Pharmacy Group. 2017. aastal rääkis Heikki Moik Medical Pharmacy Groupi juhina, et plaan on minna börsile ja kaasata sealt 4,1 miljonit eurot.

Juba siis hoiatasid kogenud investorid algajaid investeerijaid, et nad teeksid esmalt endale selgeks, kuidas sellisest ärist välja saab, sest alternatiivturu aktsiad võivad osutuda ebalikviidseks ehk neid ei õnnestu müüa.

Moik on öelnud, et Investoriteliit on kaasanud raha otse ehk olnud vahelüli, kes on viinud investorid ja Medical Pharmacy Groupi ühe laua taha.

Börsile jäi ettevõttel aga minemata. Medical Pharmacy Groupi viimane majandusaasta aruanne pärineb 2018. aastast. Selle järgi oli nende käive 281 000 eurot ja kahjum 858 000 eurot.

Üllar Saaremäe ei olnudki investor

Investoriteliiduga seotud tuntuim "nägu" on näitleja ja riigikogu liige Üllar Saaremäe (Isamaa), kes 2019. aastal ettevõttele telereklaami tegi. Toona nimetas ta end avalikult Investoriteliidu investoriks, kes seetõttu töölepingu alusel neile ka reklaami tegi. Muu hulgas oli ta ka teise pensionisamba vabakslaskmise suur eestkõneleja.

Nüüd tunnistas Saaremäe ERR-ile, et ta pole kunagi Investoriteliidu kaudu oma raha investeerinud.

"Mu oma raha ei ole mängus. Tegin nendega [reklaami jaoks] töövõtulepingu, sain aktsiaostuõiguse, kui nad mõne aasta pärast peaks mõne ettevõttega börsile minema. Investeerinud ma veel ei ole," ütles Saaremäe. "Tegin nendega lihtsalt koostööd, sain selle eest tasu."

Kuhu ta aga oma teisest sambast vabaneva raha paigutada plaanib, kas Investoriteliitu?

"Minul ei olegi teist sammast," vastas Saaremäe.

Ta on kursis, et ajakirjanduses on ilmunud Investoriteliidu kohta teravaid artikleid. Saaremäe teada on ettevõte lubanud kahtlustused küll avalikult ümber lükata, kuid ei tea, kas nad seda on jõudnud juba ka teha.