Stockholmi südalinna transpordisõlm pärast kella 9 hommikul. Inimesi on silmatorkavalt vähe. Võib tõepoolest öelda, et kõik kes saavad, töötavad Rootsis praegu kodulaua taga.

Üks uus soovitus Rootsis on kanda tipptundidel ühistranspordis maski, mõned rootslased on seda juba kuulda võtnud, mõned tegid seda juba enne ja mõned ei pea seda jätkuvalt vajalikuks.

Üha lisanduvate reeglitega läheneb Rootsi aina enam teistele Euroopa riikidele, siiski on võimud pidevalt eelkõige rõhunud soovitustele ja isiklikule vastutusele. Hinnangud riigi hakkamasaamisele ulatuvad seinast seina.

"Selgus, et väga paljud eakad inimesed surid. Ja kevadel rääkisid võimud, et teist lainet ei tule, aga sügisel tuli teine laine," kirjeldas Dagens Nyheteri ajakirjanik Mikael Holmström olukorra tagamaad.

Surmade hulk Rootsis on ületanud 10 000 piiri ehk rahvaarvu arvesse võttes on neid ligi 10 korda rohkem kui naaberriikides Soomes ja Norras. Üha enam kõlab kriitilisi hääli. Spetsiaalne erikomisjon hindas eakate kaitset läbikukkumiseks. Sellise hinnangu andis ka kuningas.

Nii nagu pandeemia on muutnud elu kogu riigis, on ka terviseameti iganädalased pressikonverentsid kolinud internetti.

Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnelli sõnul ei arvestanud paljud rootslased viiruse nii ulatusliku levikuga. "Teine laine Rootsis on samuti olnud palju hullem, kui me arvestasime ja lootsime. See ei tähenda, et mõnede meetmetega oleks asi teisiti läinud. Selles ma ülemäära kindel ei ole," ütles ta.

Piiranguid on siiski pidevalt lisandunud. Rootsi lapsed külma ei karda ja mängivad parlamendi ees palli. Riksdag võttis aasta alguses vastu pandeemiaseaduse, mis annab valitsusele lisavolitusi. Poliitikud näivad üha jõulisemalt otsustamist enda kätte võtvat.

"Me kuulame alati oma meditsiinieksperte ja meil on alati olnud tõenduspõhine otsuste langetamise protsess. Ma arvan, et selles ei ole midagi muutunud. Valitsus on ametisse määranud ka koroonakomisjoni, mis hindab kõiki vastuvõetud otsuseid igal tasemel. Me peame selle ära ootama enne kui me anname lõpliku hinnangu," sõnas Rootsi parlamendi tervise ja heaolu komisjoni aseesimees Kristina Nilsson.

Peaministripartei poliitik Nilsson tunnistab, et vanadekodudega on halvasti läinud, aga lükkab vastutusekoorma suuresti omavalitsuste õlgadele. Politoloog Nicholas Aylott leiab, et Rootsi poliitikud andsid pandeemia alguses otsustamise pea täielikult terviseametnikele, millel on omad puudused. "Demokraatia sisu seisneb selles, et otsustajad on pideva surve all valijate ja meedia poolt muuta kurssi, kui asjad lähevad vales suunas. Kui otsuste tegijad on sellest survest täiesti isoleeritud, siis võib valel teel minna päris kaugele enne kui kurssi muudetakse," märkis ta.

Võimud marsivad kindlameelselt valel teel, ütlevad mitmed kriitilised meedikud, teadlased ja aktivistid, kes on loonud selle sõnumi kuuldavaks tegemiseks oma grupid, saades sageli ise kurjustada.

"Ma olen kaotanud peaaegu kõik oma Rootsi sõbrad sel põhjendusel, et ma ei mõistvat Rootsi viisi. Kui selline asi toimuks Iirimaal, minu teisel kodumaal, ma teeksin täpselt sama," rääkis Media Watchdogs grupi eestvedaja Keith Begg.

Enamus rootslastest tahab tõepoolest jätkuvalt näha vabamat suhtumist kui mitmel pool Euroopas, ütleb Aftonbladeti ajakirjanik Anders Lindberg. "Ma arvan, et mõttekäik selle taga on, et ühiskonna sulgemisel on teised tagajärjed, pikaajalised tagajärjed ühiskonnale, mida me ei taha. Kui vaadata arutelu, siis isegi opositsioon, kes ütleb, et nad tahaksid veidi rohkem kinnipanekut, siis nad ei taha seda teha Lõuna-Euroopa stiilis.

Kindlasti ei saa öelda, et elu Stockholmis oleks tavapärane. Inimesi on liikvel oluliselt vähem, samas on jätkuvalt avatud kõik ärid ja söögikohad.