Pärnu-Uulu teelõigu projekti järgi tuleb Raeküla liiklus ümber korraldada
Via Baltica maantee Pärnu-Uulu neljarajalise teelõigu projekteerimine hakkab lõpule jõudma. Projekti järgi tuleb kogu Raeküla linnaosa liiklus ümber korraldada, sest ühelt poolt kasvab sealne liikluskoormus märgatavalt, teisalt ei pääse mitmelt tänavalt edaspidi enam Riia maanteele.
Teelõigu planeerimisprotsess on olnud pikk. Maavanem kehtestas planeeringu 2012. aastal, tänaseks on projekteerimine õppjärgus.
Transpordiameti Lääne strateegilise planeerimise juht Margus Eisenschmidt ütles, et protsess venis pikale, sest igasugu takistusi ja vaidlusi oli palju. Teehoiukavas ja strateegias on selle teelõigu väljaehitamine planeeritud aastatele 2021-2023.
"Me oleme tänaseks jõudnud sinnamaale, kus alustada umbes aprillis ehitusloa menetlusega. Lahendus näeb ette lõigu alates Raekülast 2+2 sõiduradadega tee ehitamist kuni Uuluni," rääkis Eisenschmidt.
Kuna sõiduradade vahele tuleb eralduspiire, ei ole võimalik, et igast Raeküla tänavast saab välja sõita ja ka mahasõite on piiratud arvul.
Projektlahenduse kohaselt Lembitu tänav suletakse liikluseks – nii sissesõiduks kui väljasõiduks Riia maanteele ehk Tallinn-Pärnu-Iklale ja avatakse sissesõiduks Raeküla elurajooni Vambola tänav.
Rannametsa teele tuleb fooriga ristmik, kust on võimalik pöörata nii linna kui Riia poole. Hirve tänava otsa rajatakse aga tunnel, kust pääseb Raeküla männikusse. Peale- ega mahasõitu ei tule Laane, Hiie. Hirve, Tarva ja Vambola tänavast.
Et Raekülas pärast seda ka veel mingi mõistlik liiklus säiliks, vajab linnaosa uut liikluskorraldust, sest mitmel tänaval kasvab liikluskoormus. Liikluskorralduse muutmise ettepanekud on linn Liikluslahenduste OÜ-lt juba tellinud, leping on koostamisel.
Pärnu abilinnapea Mart Järviku sõnul kuhjuvad peamised probleemid kolmele tänavale. "Need on Vambola, Käo ja Merimetsa. 2019. aasta uuring näitab selgelt, et Merimetsa tänaval iseenesest sellise laiusega tänavana 1+1 on läbilaskevõime varu peaaegu viis korda suuremana kui täna on. Sõiduvaru on, aga tõenäoliselt tuleb Merimetsa tänav ka uuesti projekteerida.
Millal need asjad teoks saavad, ei osanud Järvik öelda.
Toimetaja: Barbara Oja