Lutsar: praegu pole see olukord, kus saaks minna piiranguid leevendama

Foto: Kairit Leibold/ERR

Kuigi nii nakatumise kui ka haiglaravi vajavate COVID-haigete arv on viimasel ajal vähenenud, langevad need arvud visalt ning see langustrend pole piisav, et hakata piiranguid Eestis leevendama, ütles "Esimeses stuudios" teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Lutsar märkis, et Eesti nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on rohkem kui kuu aega püsinud 500 peal ning haiglaravi vajajate arv 400 juures.

"Sama on ka intensiivravi vajajatega. See on viimastel päevadel võib-olla natuke alla läinud, aga langus vähem kui kümme (voodikohta). Juhitaval hingamisel oli nädal tagasi 28–29, nüüd 23 inimest, siis see ei ole suur muutus. Kõik need arvud kuidagi visalt püsivad. Mingit langustrendi tõesti ei ole," märkis Lutsar.

Piirangute leevendamisele tema sõnul sellises olukorras mõelda ei saa. "Kindlasti ei ole praegu see olukord, kus me saaksime öelda, et läheme nüüd leevendamise teed. Olukord on väga habras," nentis Lutsar.

Regionaalsed piirangud ei töötanud

Lutsar möönis, et karmimaid piiranguid vaid Harjumaale ja Ida-Virumaale kehtestades tehti valearvestus.

"Võib-olla olime naiivsed, et kui panime piirangud ainult Harjumaal ja Ida-Virumaale, kus oli kõrgem haigestumine, et see võtab viiruse levikut alla. Aga mis tegelikult juhtus: tulid jõulud ja uus aasta ja inimesed sõitsid teistesse maakondadesse ja nii see viirus laiali kanti. Regionaalsete piirangutega peab väga ettevaatlik olema. Iga pool on praegu ühtlased piirangud, see on kindlasti õige samm," lausus Lutsar.

Mullukevadise lööklause, et peame õppima viirusega koos elama, kohta ütles Lutsar, et sellega on tänaseks nii ja naa.

"Mingil määra oleme. Peseme käsi. Näiteks Tartus poodides on inimesed üliharva maskita. Inimesed peavad distantsi. Aga teiselt poolt on väga palju teadmatust ja hirmu. Ja otsused ongi ehmatavad. Kas või eneseisolatsioon – kõik plaanid on tehtud ja siis selgub, et olid eile lähikontaktne ja tänasest kõik plaanid lähevad teistpidi ja pead koju jääma. Kui sa oled korra olnud, siis teist kord ei taha ja see tekitab hirmu," rääkis Lutsar.

Lutsari sõnul ei tasuks viirust paaniliselt karta, kuid ka teise äärmusesse ei tasu langeda ning hakata uskuma, et viirus ei hakkagi külge. "Eks inimesed tahavad endist elu tagasi saada, aga seda ei tule täna, seda ei tule homme, võimalik et ka ülehomme mitte. Kas kunagi tuleb – seda ma ei tea," lausus ta.

Koolides kontaktõppe taastamise kohta ütles teadusnõukoja juht, et peale Pärnumaa kusagil uut puhangut ei tekkinud. "Koolipuhang on olnud Pärnumaal, kas linn või maakond, ei oska öelda. Seal, nii kui koolid avanesid, tõusis nakatumine 10–19-aastaste vanusegrupis. Teistes maakondades väga selget kooli alguse ja laste-noorte nakatumise suhet ei ole," ütles Lutsar.

Vaktsiinid töötavad ka uute tüvede puhul

Uute viirustüvede, näiteks Briti ja Lõuna-Aafrika vabariigi tüve kohta ütles Lutsar, et teadlaste suurim hirm on see, et seni müügiloa saanud vaktsiinid enam nende vastu ei tööta.

"Briti tüvega ei ole praegu näidatud, et olemasolevad vaktsiinid ei töötaks, küll on Lõuna-Aafrika tüvega just Moderna vaktsiin näidanud, et efekt on väiksem. /.../ Praegu seda hirmu ei ole, et vaktsiinid ei tööta," ütles Lutsar.

Lutsari sõnul on viiruste muteerumine ja uute tüvede teke pidev ning näiteks Wuhani tüve või kas või Eestis kevadel leitud tüve tänaseks enam pole.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: