Raivo Vilu: kaasaegne toidutehnoloogia ja elustiilihaigused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Raivo Vilu Autor/allikas: Erakogu

Kaasaegne toidutehnoloogia aitab ennetada ja leevendada elustiilihaigusi ning vähendada toidu tarbimise, tootmise ja terviseprobleemidega seotud keskkonnakoormust. Kuigi nn laborilihast ja erinevatest "supertoitudest" kuuleme tihti, siis tegelikkuses on tervise- ja keskkonnasõbralikud valikud kordades lihtsamad, kirjutab Raivo Vilu.

Üleüldine elatustaseme ja heaolu kasv ning sellega kaasnev kaloririkka ning piiratud toitainete sisaldusega toidu kättesaadavus steriilsetes linnakeskkondades on enesega kaasa toonud elustiilihaiguste pandeemilise leviku.

Ülekaalulisus, erinevad allergiad, kroonilised seedetrakti hädad ja südameprobleemid on kõik seotud inimese tervisekäitumisega, nagu ebamõistlikud toitumisharjumused, liigne stress, vähene füüsiline aktiivsus, ebapiisav uni ning alkoholi ja tubaka tarbimine.  

Sellele halvale uudisele on aga vastukaaluks hea uudis – teaduse ja biotehnoloogia areng koos innovatsiooniga toidutootmises võimaldab luua erinevaid lahendusi elustiilihaiguste ennetamiseks ja neist vabanemiseks ning laiemalt füüsilise heaolu tõstmiseks.

Teadus annab igapäevaselt inimeste käsutusse uusi efektiivseid lahendusi. Muidugi tuleb seejuures meeles pidada, et otsuse, milliseid elustiili muutmise viise ja vahendeid kasutada, teeb iga inimene ise ning seejuures tuleb olla mõistlik ja järjekindel.  

21. sajandi biotehnoloogia üheks suurimaks saavutuseks loetakse superkiirete bioloogiliste organismide päriliku teksti (DNA) lugemise ja muutmise tehnoloogiate väljatöötamist. Neid tehnoloogiaid kasutades on viimase kümne aastaga selgunud, et tervisliku heaolu tagamisel on eriline roll inimese kümne meetri pikkuse seedetrakti viimasel meetril ehk jämesoolel.  

Jämesool on koduks bakteritele, kes kasutavad toiduks kõige raskemini seeditavaid toitaineid ning ka saasteaineid ning need bakterid on tähtsad koostööpartnerid inimese immuunsüsteemile.

Viimasel ajal on selgunud, et inimese jämesoole ja aju "telg" aitab toime tulla stressiga ning määrab mitte ainult inimese meeleolu, vaid olulisel määral ka tema intellektuaalseid võimeid. Aeg-ajalt lõbustavad uurijad end ütlemistega, et kohmakas ja suur inimorganism pole mitte asi iseeneses, vaid mehaaniline monstrum, mis tagab nutikate bakterite soovide täitumise.  

Nimekiri tegevustest, millega jämesoole bakterid inimorganismi tervist toetavad, on pikk. Elutähtsa bakterikoosluse heaolu sõltub oluliselt sellest, kui palju ja missuguseid kiudaineid nendeni inimese toidulaualt igapäevaselt jõuab.

Möödunud aasta septembris Tervise Arengu Instituudi korraldatud uuring näitas, et eestlaste toitumine on tasakaalust väljas – liialdatakse lihatoodete, erinevate magusate ja soolaste näksidega, puudu jääb köögiviljadest, pähklitest ja seemnetest ning täisteratoodetest, mis sisaldavadki kiudaineid.

Kuigi inimeste teadlikkus kiudainete vajalikkusest on viimastel aastatel kasvanud, jääb Eesti rahvastiku toitumisuuringu põhjal keskmisel inimesel endiselt päevas puudu 10-30 grammi soolestiku normaalseks tööks ja tervisliku kehakaalu säilitamiseks tarvilikke kiudaineid. Kui täiskasvanu päevane kiudainete vajadus on naistel vähemalt 25 grammi ja meestel 35 grammi, siis tegelikult on keskmine tarbimine 20 grammi päevas ning pooled eestlased söövad neid vähem kui on soovituslikud kogused.

Lohutuseks võib ehk mainida, et eestlased pole selles üksi, kõikides arenenud riikides on olukord suuresti sama. Kiudainete alatarbimine on globaalseks muutunud terviseprobleem. 

Kiudained ehk lihtsustatult inimesele seedumatud ahelsuhkrud jaotatakse vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Mõlemat tüüpi kiudaineid leidub taimses toidus, aga erinevates kogustes.

Lahustuvate kiudainete ehk tuntumaks esindajaks on õunte koortes leiduv pektiin, lahustumatutest kiudainetest on looduses levinumad tselluloos ja hemitselluloos, mida leidub köögi- ja teraviljades.

Kiudained on kõige olulisemad jämesoole bakterite toiduna, aga mõjutavad olulisel määral inimese seedimist tervikuna ning osalevad kehamassi, vererõhu ja veresuhkru regulatsioonis ning vähendavad diabeedi ja vähi riski. Kiudained on vitamiinide kõrval ehk kõige tähtsamad inimkeha toimimise regulaatormolekulid ning seetõttu on kiudainete alatarbimine üks suuremaid tasakaalustamata toitumise terviseriske. 

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAKi) teadlased on kiudainete ja soole mikrobioomi koostoime uurimisega tegelenud juba aastaid. Koostöös piimatootja Tere AS-iga viisime möödunud kevadel läbi ka spetsiaalse uuringu, kus analüüsisime kiudainetega rikastatud piimatoodete mõju inimeste tervisele.

Tulemused näitasid, et kiudainetega rikastatud jogurtit tarbinud katseisikutel suurenes olulisel määral kasulike bakterite arvukus soolestikus ja vähenesid seedehäired. Uuringu tulemustele toetudes on nüüdseks välja töötatud kiudainetega rikastatud piimatooted, mis jõuavad peagi tavatarbija toidulauale, aidates muuta tervislikud toitumisvalikud senisest lihtsamaks ja kättesaadavamaks.

Mõistagi ei taga ainuüksi tasakaalustatud ja kiudaineterikas toit soolestiku normaalset tööd ja organismi tervist. Head enesetunnet mõjutab inimese tervisekäitumine tervikuna, kus oluline roll on ka liikumisel, piisavalt värskes õhus viibimisel ja tervistkahjustavate ainete, nagu alkohol ja tubakas, vältimisel.

Kui suured elustiilimuutused parema tervise nimel võivad esialgu ülejõukäivatena tunduda, siis saab alustada väikeste ja lihtsate valikutega igapäevases toitumises, mis aitavad teenida suuremaid eesmärke.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: