"Täna heaks kiidetud kriisirahastutel on kaks suurt fookust – esiteks pihtasaanute kosutamine ja teiseks tulevikukindluse parandamine. Saame seda raha kasutada Eesti jaoks oluliste eesmärkide täitmiseks – muuhulgas võtta kasutusele järjest rohkem rohelisi ja digitaalseid lahendusi, et majanduskasv oleks arukas ja aitaks tulevikus paremini valmis olla," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eestil on võimalus kasutada kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,2 miljardit eurot.

Ligi 178 miljonit moodustavad sellest kriisiabi REACT-EU vahendid, mille toel korraldatakse koroonaviiruse vaktsineerimist, testimist, reovee seire uuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid.

REACT-EU vahenditest osa läheb majanduse elavadamiseks. Kriisis pihta saanud turismisektori toetuseks suuantakse 17,7 miljonit eurot, ettevõtete tootearenduseks ja arenguks 28 miljonit eurot.

Taasterahastu puhul on olulisemad investeeringud seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata üle 600 miljoni euro. Sellest 24 miljonit eurot on plaanitud viimase miili netiühenduse tagamiseks, 73 miljonit eurot ettevõtete digipöördeks ja innovatiivsete rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.

Eelmise valitsuse plaanide kohaselt läheks Tallinna haigla ehituseks ja PPA kopterite jaoks 436 miljonit. Haigla rajamise toetamise summa on neljapäevaste otsuste kohaselt veel lahtine.

Rahandusministri ettepanekul heakskiidetud rahastamiskava sisaldab ka Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.

Investeeringute fookuses on uuenduslikud rohetehnoloogiad ja säästlik transport, tulevikukindel energeetika ning energiasäästlik elamumajandus.