"Kuuldavasti on EKRE parlamendis blokeerinud Eestisse ca miljard eurot toova Euroopa Taasterahastu heakskiitmise, esitades sinna ca 700 tühja täis muudatusettepanekut," kirjutas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.

"Siin on kokku saanud kaks asja. Esiteks - ekreiitide ülim künism, millega proovitakse takistada majanduses pikalt oodatud Euroopa Liidu kriisitoe avanemist. Teiseks - täielik harmoonia EKRE juhtide välja öeldud eesmärgiga hakata parlamendis tööle Eesti Euroopa Liidust välja viimise nimel. Muidugi ei lase me neil Eestit nurka mängida," märkis Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister lisas, et taastefondi rakendamine on võimalik siis kui kõik liikmesriigid on oma sisemised protseduurid lõpule viinud. "Oli lootus, et Eestis hiljemalt mai esimeses pooles see lõpule jõuab," ütles ta.

Kallas: pakett on ajakriitiline, sest inimesed vajavad abi

Peaminister Kaja Kallas (RE) rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et kuna taasterahastust saavad abi ka ettevõtjad ja tavalised inimesed, on oluline selle kiire menetlemine.

"Selle vastu võtmine on ajakriitiline selles suhtes, et kõik toetused, inimeste abistamine Covidi kriisis, tervishoiusüsteemile vajalikud rahad on seal kinni. Ta on ajakriitiline juba sellepärast, et ettevõtted ja inimesed vajavad seda abi," rääkis peaminister.

Kallas lisas, et riigikogu kodu- ja töökord lubab siduda eelnõude vastuvõtmise valitsuse usaldusega.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) nimetas EKRE tegevust lausa ühiskonnavaenulikuks. "Kord räägitakse politseiriigist, nüüd ma loen juba, et lisaks Euroopa Liidust välja astumisele on vaja ka Euroopa Liidu rahad kõik seisata ja blokeerida, hoolimata sellest, et eelmine valitsus tegelikult nende läbirääkimistega alustas. Nüüd äkki enam opositsioonis ei sobi. Ma arvan, et sellised otseselt ühiskonnavaenulikud tegevused tuleks kohe lõpetada," lausus Kiik.

Põlluaas: me ei saa seda raha vabalt kasutada

EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas ütles ERR-ile, et taasterahastu põhimõtetega liigub Euroopa Liit selgelt föderaliseerumise poole ning pakett kätkeb endas mitmeid ohte.

"Meie seisame selle eest, et Euroopa Liit jääks suveräänsete riikide liiduks, et otsustusõigused jääksid liikmesriikide pealinnadesse ja seetõttu me tegimegi suure hulga neid muudatusettepanekuid," põhjendas Põlluaas.

"Sellel rahal, mis me saame, on igal eurol silt küljes. Tegelikult me ei saa neid rahasid vabalt kasutada seal, kus meil kõige suurem vajadus selle järgi on, vaid me peame järgima komisjoni poolt pandud piiranguid ja eesmärke," märkis Põlluaas.

Põlluaas rääkis, et kuna laenuturgudel on praegu soodsad ajad, siis saaks Eesti võtta laenu ka ilma Euroopa Liidu vahenduseta ja parematel tingimustel.

"Küsimus on selles, et millised on Euroopa Liidu Lissaboni leppes kokku lepitud printsiibid ja mis on Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni pädevuses ja mis on liikmesriikide pädevuses. Kindlasti sellist laenu võtmist Euroopa alusdokumendid ei luba. Kõik sellised finantsküsimused on selgelt ainult liikmesriikide pädevuses," rääkis Põlluaas.

"Ja teiseks Euroopa Liidul ei ole ka õigust kehtestada liikmesriikidele makse. Aga tegelikult viiakse sisse üle-Euroopaline pakendimaks ja see selgelt rikub neid aluspõhimõtteid. Mis sest, et seda ei nimetata seal dokumentides maksuks, vaid nimetatakse omavahendiks. Aga sisuliselt on meil tegemist maksuga," lisas Põlluaas.

Põlluaasa sõnul on paketi puhul ka risk, et Eesti maksumaksja peab hakkama osade riikide eest võlga tagasi maksma. "Kui mõni liikmesriik ei ole suuteline maksma seda ühiselt võetud võlga tagasi, siis peavad ju kõik ülejäänud riigid maksma nende riikide võlad kinni, kes seda ei tee," ütles ta.

"Me ei kujuta ette, kust Eesti peaks selle jaoks raha võtma, et neid miljardeid kinni maksta, mis võivad olla lõppkokkuvõttes oluliselt suuremad summad, kui meie saame," sõnas Põlluaas.

Põlluaas: 700 muudatusettepanekut on hoopis teine asi kui 10 000 muudatusettepanekut

Kui EKRE oli valitsuses, mõistis erakond teravalt hukka igasuguse obstruktsiooni kasutamise opositsiooni poolt, nimetades seda parlamendi töö halvamiseks. Ise opositsiooni jäädes asus EKRE sisuliselt kohe obstruktsiooni kasutama. Põlluaasa sõnul 700 muudatusettepaneku esitamine täiesti teine asi, kui näiteks sotside poolt kümnete tuhandete muudatusettepanekute esitamine.

"Väga suur vahe on. Ühte me menetleme kaks aastat ja teisega me saame ikkagi mõistliku ajaga korda," lausus Põlluaas.

"Me esitame suurel hulgal muudatusettepanekuid ainult sellistele asjadele, mis on täiesti selgelt, kas siis Eesti suveräänset otsustusõigust riivavad või mingil muul moel demokraatia, sõnavabaduse ja mõttevabaduse vastased. Me esitame sellistele asjadele ja piiratud koguses, mõistlikus koguses muudatusettepanekuid, et neid protsesse pidurdada või tagasi pöörata," rääkis Põlluaas.

ERR küsis, milline peaks olema kompromiss koalitsioonierakondadega, et EKRE muudatusettepanekud tagasi võtaks. "Eks me peame seda omavahel siis arutama koalitsioonis ja opositsioonis. Kõik on võimalik," vastas Põlluaas.

"Täna me ei ole veel sinna sinna punkti jõudnud. Täna kahjuks kõikides nendes küsimustes sõidab koalitsioon opositsioonist üle ja see on ainuke võimalus, kuidas me saame oma häält kuuldavaks teha," lisas Põlluaas.

Eelmise, Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuskoalitsiooni ajal esitasid sotsid 50 000 muudatusettepanekut eelnõule, mille eesmärk oli likvideerida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK). Talvel esitas Reformierakond abielureferendumi eelnõule 3500 muudatusettepanekut ja sotsid 5800 muudatusettepanekut.