Reedese seisuga on nakatumiste suhtarvult (nakatumine 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul) jätkuvalt esirinnas Ida-Virumaa 799-ga, millele järgneb Järvamaa 749-ga. Neil on kannul Pärnumaa (630), Harjumaa (595), Saaremaa (580), Raplamaa (583), Jõgevamaa (570) ja Võrumaa (539). Ülejäänud maakondades on suhtarv alla 500.

Kohalikest omavalitsustest on kõrgeim nakatumisnäit (nakatumine 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul) Maardu linnas (2072), millele järgnevad Lääneranna vald (1717), Järva vald (1455), Kihnu (1449), Setomaa (1260), Saaremaa (1044) ja Sillamäe (1042). Mujal on nakatumisnäit alla tuhande. Eesti keskmine nakatumisnäit (nakatunuid 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul) on 623.

Vormsi ja Ruhnu on ainsad omavalitsused, kus nakatumisnäit on null.

Suurima nakatunute arvuga kolded on hooldekodudes ja tervishoiuasutustes (kolde algusest alates üle Eesti kokku 1543 nakatunut). Tööl on nakatumine üsna levinud (aktiivsetes kolletes kokku 641 nakatunut), koolide ja lasteaedade kolletest on nakkuse saanud 544 inimest. Ligi poolte teada päritolu nakatumiste puhul saadi viirus pereringis, kuid enamasti ei moodusta nakatunud koldeid (s.t ühes peres nakatunuid on enamasti alla kuue inimese). Paljudel juhtudel jääb aga nakatumise allikas teadamata.

Põhja regioon

Neljapäevase seisuga on Põhja regioonis 42 aktiivset kollet (s.t vähemalt viis nakatunut). Neist 21 on töökohakolded, kümme haiglate ja hooldekodude kolded, neli lasteasutuse kolded ja seitse koolikolded.

Nakkus on sees kümnes hooldekodus. Hooldekodudes on kokku 822 nakatunut. Enim on nakatunuid Iru hooldekodus (250), Keila haiglas (186) ja Koeru hooldekodus (139). Töökohakolletes on 383, koolides 89 ja lasteaedades 47 nakatunut.

Ida regioon

Ida regioonis on 31 aktiivset kollet, millest üheksa on kas hooldekodus või haiglas (238 nakatunut), neli koolis (68 nakatunut), neli lasteaias või perekodus (48 nakatunut), 12 töökohal (160 nakatunut) ja üks perekolle kuue nakatunuga.

Nakkus on sees kolmes hooldekodus.

Lääne regioon

Lääne regioonis on kaheksa hooldekodu või haigla kollet (238 nakatunut), kolm töökohakollet (31 nakatunut), kuus lasteaia- või koolikollet (104 nakatunut). Kolm kollet on seotud perekonnaga (kokku 17 nakatunut) ja Saaremaalt on saanud alguse kaheksa nakatunuga kirikukolle.

Nakkus on sees kuues hooldekodus.

Lõuna regioon

Lõuna regioonis on 27 aktiivset kollet. Neist kaheksa on haiglates või hooldekodudes, seitse töökohtades (67 nakatunut), kaheksa koolides (188 nakatunut), kaks seotud huvitegevusega (22 nakatunut).

Nakkus on sees 11 hoolekande- või terviseasutuses, kust on tulnud kokku 245 nakatunut.

Vanuseline jaotus

Enim positiivseid teste on reedese seisuga andnud inimesed vanuses 30-64. Üle 65-aastaste seas on nakatumine vähehaaval vähenenud.

Enim on haiglaravil üle 85-aastaseid inimesi (106), 80-84-aastaseid on haiglaravil 80. Haiglaravi vajadus kasvab hüppeliselt alates 60. eluaastast.

Terviseamet: olukord on tegelikult leebem

Terviseamet selgitas, et nimetatud kolded on kumulatiivsed ehk andmed sisaldavad kõiki nakatumisi alates kolde tekkimisest.

"Kuivõrd mõni kolle on aktiivne väga pikalt, sisaldub kumulatiivsetes arvudes nakatumisi, mis on tänaseks juba lõppenuks kuulutatud ja inimesed tervenenud. Terviseamet loeb kogu kolde lõppenuks alles siis, kui viimasest koldelisest nakatumisest on möödas 28 päeva ehk pärast viiruse kahe inkubatsiooniperioodi möödumist," selgitas terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas.

Terviseameti andmetel on Põhja regioonis praeguse seisuga 47 aktiivset kollet. Iru hooldekodus on viimase kümne päevaga tuvastatud üks nakatumine, kui viirus tuvastati hoolekandeasutuse töötajal.

"Keila haiglas ei ole viimase kümne päevaga uusi nakatumisi tuvastatud. Koeru hooldekodus on hetkel Põhja regiooni aktiivseim kolle, viimase kümne päevaga on tuvastatud 95 nakatumist," loetles Kaas.

Ida regioonis on terviseameti andmetel 34 aktiivset kollet, Lääne regioonis 18 ja Lõuna regioonis 32.

"Hirmuäratavate arvude taga on leebem olukord, kui esialgu tundub," kommenteeris Kaas.

Eelmisels nädalal tuvastati 3762 haigusjuhtu. Analüüsitud juhtudest kolmandiku puhul jäi nakatumiskoht tuvastamata. Kolmandik sai nakkuse perekonnast, 12,6 protsenti töölt, 5,1 protsenti mujalt (nt hobiringis, sportimisel, kirikus vms). Hooldekodust sai nakkuse 5,3 protsenti ja haiglast 2,6 protsenti nakatunutest. Koolist või lasteaiast sai nakkuse 4,1 protsenti.

Kiik: Hooldekodudes on nakatumine langustrendis

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kommenteeris, et hooldekodudes on nakatumisnäitaja tegelikult langustrendis. Viimase kahe nädalaga on lisandunud hooldekodudest umbes 250 nakatunut, kokku on nakatunuid praegu umbes 8300.

Kuna koldeid jälgitakse esimesest nakatumisest viimase nakatunu tervenemiseni, on enamik neist umbes 1500 nakatunust saanud viiruse umbes kuu aega tagasi.

Samas möönis minister, et Lõuna-Eestis on olnud mõned murettekitavad haiglakolded. Näiteks on Põlva haiglas nakatumine järsult kasvanud, ka Viljandi haiglas esineb haiglasisest nakatumist.

"On inimesi tervishoiutöötajate seas, kes pole kasutanud võimalust end vaktsineerida. Sellega tuleb kindlasti jätkata," ütles Kiik.