Viimasel ajal on haigestumus hakanud taas kasvama põhja regioonis - Harjumaal ja Ida-Virumaal, rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma pressikonverentsil. Kui haigestumus Harjumaal jätkab tõusu, siis hakkab see väga tugevalt haiglavõrku mõjutama, selgitas terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.

Härma sõnul on nakatumiskordaja tänase seisuga 1,1, mis tähendab, et kui see tase jääb püsima, siis on märtsi alguses üle tuhande nakatumise päevas ning nakatunute arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul tõuseb veebruari lõpuks üle 800 ja märtsi keskpaigaks üle 1000.

Tänaseks on Eestis tuvastatud 45 inglise ja üks Lõuna-Aafrika päritolu koroonaviiruse mutatsioonitüvi, kusjuures inglise tüvedest 19 siseriiklikud, nende nakatumispaik ei ole teada, ütles Härma. Tema sõnul tähendab see, et märksa nakkavam inglise tüvi on nüüd ka Eestis ringluses. "Tasub olla ettevaatlik," rõhutas ta.

Härma kutsus inimesi üles koroonapiirangute järgimisel pingutama - vaatama üle kõik hädavajalikud tegevused, loobuma pidudest ja muudest kogunemistest, eriti siseruumides. Lastel tasuks koolivaheajal hoiduda suhtlemisest teiste koolide laste ja mujal elavate sugulastega. Kõigil tasuks hoiduda välisreisidest.

Sama rõhutas oma esinemises ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik: "Olukord COVID-19 rindel on murettekitav, see on kiiresti halvenenud võrreldes paari nädala taguse ajaga, kasvanud on nii haigete kui haiglasse jõudnute arv. See tähendab, et kui praegu tõuseb nakatumise näitaja, siis lähinädalatel suureneb ka haiglasse sattuvate koroonahaigete ja surmajuhtumite arv."

Kiik lubas ka, et valitsus teeb neljapäeval oma istungil otsuse uute koroonapiirangute kehtestamiseks. "Arusaadavalt ei saa jätkata praeguste meetmetega," rõhutas ta.

"Praegu me põhimõtteliselt võitleme märtsi kuu eest - et olukord tuleks parem kui praegu. Siin on oma roll nii valitsusel kui terviseametil ja teistel riigiasutustel. Aga kõige suurem roll on inimestel endil ja nende käitumisel. Tuleb mõista, et praegu on kriis ja tasuks jätta kõik suuremad ja väiksemad kogunemised siseruumides ära. Minu sügav palve on Eesti inimestele, et kõik annaks oma panuse ja mõtleks kõik oma lähiaja tegemised ja sammud läbi.," rääkis Kiik.

Minister ütles ka, et olukord vaktsineerimisel AstraZeneca vaktsiiniga on olnud tõrkeid, kuid üldiselt muutub olukord üha paremaks. Eestisse saabub ka üha rohkem vaktsiine, märkis Kiik.

Kui detsembris jõudis Eestisse 9750 doosi, jaanuaris ligi 42 000, siis veebruaris on oodata kokku juba 116 000 doosi ja märtsis ligi 200 000 doosi. "Oleme seatud graafikus, et aprilli lõpus oleks kõigile eesliinitöötajatale ja riskirühmadele vaktsineerimine võimaldatud ja saaks hakata kõigile soovijatele vaktsiine pakkuma," ütles Kiik.

Lisaks märkis minister ära kolmapäeval tulnud teate, mille kohaselt asus Euroopa Ravimiamet (EMA) menetlema Janssen-Cilag International N.V. taotlust nende koroonavaktsiinile müügiloa saamiseks. Selle vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist ning müügiluba võib tulla märtsi keskpaigaks. Kiige sõnul on Eestil kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti seda vaktsiini 300 000 inimese vaktsineerimiseks.

Lisaks andsid pressikonverentsil vaktsineerimisest ülevaate haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning viirusetestide tegemisest SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp.