PERH sulges nädala eest ühe kahest tavakoroonaosakonnast, sest see ei leidnud kasutust. Selle asemel saavad koroonapatsientide ootel valves olnud töötajad keskenduda oma tavapärasele tööle, mis parandab haigla plaanilist ravi.

Esmalt ravib PERH oma koroonapatsiente EMO-s, ent sealt suunatakse nad kiirelt edasi. Kes vajab intensiivravi või kunstlikku hingamist, suunatakse edasi koroona intensiivravi osakonda, kus on olemas 17 ravikohta. Praegu on intensiivravil seitse patsienti, kellest viis vajab ka juhitavat hingamist.

Ka on PERH-il suur koroonaosakond psühhiaatrilistele patsientidele. Selle 28 kohast jäeti alles 20, neist on praegu täidetud kaheksa.

Lisaks intensiivravile ja psühhiaatriale tegutses PERH-is ka kaks tavaosakonda koroonapatsientidele, neist ühes on 26 kohta ja teises oli kaheksa. Viimases hoiti koroonakahtlusega patsiente. Just selle viimase sulges PERH nädal tagasi. Avatuks jäänud suuremas osakonnas on 26 kohast täidetud praegu 21.

"Sulgemine oli puhtalt majanduslik otsus, sest nägime, et nii palju koroonapatsiente peale ei tule. Sulgesime, et mitte hoida voodikohti tühjana ja osakonna töötajaid asjatult valves. Kui olukord jälle nõuab, siis on töötajad olemas, aga soovisime võimestada tavatöö osakondi, kust personal oli ära võetud," kommenteeris PERH-i juht Agris Peedu.

Koroonaosakonna töötajad läksid tagasi oma tavaosakondadesse sisehaigustes: kadrioloogia, neuroloogia ja üldosakond. Personal koolitati koroonahaigete raviks juba kevadel, esimese laine ajal. Kui haiglakohtade vajadus peaks taas tõusma, on PERH valmis teise koroonaosakonna ühe ööpäeva jooksul taasavama.

Uue muudatusena on juba plaanis ka koroonaüksuse täiendamine kolme teise astme intensiivravikohaga.