Õpetajate vaktsineerimine on tervitatav, sest diskussioon koolide distantsõppele minemise osas on hetkel käimas. Ja võib juhtuda, et koolivaheaeg läheb sujuvalt edasi distantsõppeks.

Samal ajal ei saa väita, nagu oleks õpetajate vaktsineerimise osa detsembris paika pandud riiklikust meetmepaketist. Tegelikkuses lihtsalt selgus, et kõikide probleemide lahendajana reklaamitud AstraZeneca vaktsiini mõju eakamatele kodanikele pole veel piisavalt uuritud.

Millest on kahju, sest just AstraZeneca ultrakülmikut mittevajava vaktsiiniga loodeti hakata vaktsineerima neid eakaid, kes ise arsti juurde minna ei saa.

Nii avastasid õpetajad üllatuslikult, et järjekord hakkabki tasapisi nendeni jõudma. Paraku selgus, et eelnevalt poldud tegeletud ei õpetajate nimekirjade koostamise ega soovide fikseerimisega.

Lisaks ei ole vähemalt mulle teada, kes ja kuidas hindab vaktsineeritava õpetaja tervisliku seisundi sobivust. Kui tavaolukorras teeks seda perearst, siis asutusepõhise vaktsineerimise puhul peaks selleks olema ilmselt haigla tervishoiutöötaja.

Omalt poolt soovitan endise õpetajana kindlasti vaktsiin vastu võtta, kahtluste korral on alati võimalik küsimustega pöörduda kas perearsti või terviseameti poole.

Taksofirma täidetud tühimik

Kuulsin selle kuu alguses head uudist, et Pirita perearstikeskus on nädalaga suutnud vaktsineerida 216 eakat inimest. Mõtlesin sealjuures ühe väikelinnas tegutseva perearsti peale, kellel on aega koroonaviiruse vastu inimesi vaktsineerida vaid töövälisel ajal ning kes ruumikitsikuse tõttu suudab tunnis süstida maksimaalselt kuni kuus inimest. Lisaks pole temalgi loomulikult ühtegi head lahendust, kuidas vanainimeste transpordimuresid lahendada.

Pirita puhul tuleb arvestada, et sealse perearstikeskuse võimekus on tavalise maakoha perearsti praksisest oluliselt suurem, sest keskuses toimetab kokku kaheksa perearsti. Mis tähendab seda, et tegelikult tuleb enam kui 200 eakat vaadata siiski mitme nimistu valguses (ühes nimistus olla väidetavalt keskmiselt 400 riskirühma kuuluvat patsienti).

Siiski ei pääse ka Pirita perearstid logistilistest probleemidest. Instagrami lehitsedes selgus viis, kuidas lahendati patsientide vaktsineerimisele toimetamine – Pirita perearstikeskusele pakkus patsientide tasuta sõidutamist Yandex Taxi.

Riik peaks tõsiselt kaaluma perearstidele logistilise toe tellimist. Taksofirma tasuta veod läbi perearstikeskuse on toredad, kuid vajame süsteemsemat lähenemist.

Perearstide nimistute võimekus pole piisavalt kaardistatud

Kõik, kes on sõjalise planeerimisega kokku puutunud, teavad "põhiülesande" ja "kaasneva ülesande" erinevust, kuid ka nende vankumatut sidet. Näiteks – põhiülesanne on vaktsineerida riskirühmad, automaatselt kaasnevad ülesanded on leida riskirühmad, määrata nende prioriteedid, nendega suhelda, nad järjekorda kanda ning tagada logistika ja vaktsineerimine.

Loomulikult esinevad koos kaasnevate ülesannetega oma väljakutsed - IT-lahenduste loomine, võimalike murekohtade fikseerimine ja alternatiivsete lahenduste väljapakkumine ning detailidega arvestamine.

Ehk tegelikkuses oleks planeerimise faasis tulnud esmalt aru saada olukorrast ja perearstide võimekusest: kui suured on nende tööruumid, kui suur on nimistu tavakoormus, millises piirkonnas elavad patsiendid, kui suur osa neist kuulub riskirühma ning milline on konkreetse perearsti toetusvajadus – kas on vaja suuremaid ruume, lisapersonali ja täiendavat transporti (sealhulgas invataksot).

Minu arvestus ütleb, et igal perearsti nimistul peaks stardivalmiduses olema vähemalt üks mikrobuss ja üks invatakso. Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada. Nende inimeste nimel tegi kogu Eesti elanikkond läbi eriolukorra, kas siis tõesti nüüd loobume nende kaitsmisest?

Samuti tuleks enne inimese vaktsineerimisele kutsumist temaga suhelda ning muuhulgas uurida, kas ta üldse tahab end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Selline suhtlusviis annaks võimaluse ka inimese hirme ja neist tulenevaid kahtlusi maha võtta. Lisaks saaksime parema pildi ka selle kohta, miks inimesed koroonaviiruse vastast vaktsiini ei usalda.

Piirangutest vaktsineerimiseta pääsu pole, kaasata tuleb erasektor

Vaktsineerimise osas on meil vaja uusi lahendusi ja meil on neid vaja ruttu. Seda enam väärib kiitust riigi kavatsus hakata rajama vaktsineerimiskeskusi. Siinkohal tuleb muidugi arvestada tõsiasjaga, et miski ei juhtu üleöö ning kontseptsiooni tegemine ja elluviimine võtavad kindlasti aega.

Mis viib meid järgmise teemani, milleks on piirangud. Vaadates andmeid, siis näeme järgmist: 12. märtsil 2020, mil valitsus otsustas välja kuulutada eriolukorra, oli Eestis 4,29 koroonaviiruse juhtu 100 000 elaniku kohta. 13. veebruari 2021 seisuga on sama näitaja aga 626,2.

Kuigi maskikandmise kohustus on ilmselt andnud teatud panuse viiruse leviku pidurdamisele, on haigestumine ometi jõudsalt kasvanud.

Selleks, et vaktsineerimiskeskused ruttu püsti saaksid, tuleks kindlasti kaasata erapartner. Hea näide eraettevõtte tõhususest on SYNLAB-i testimisprojekt. Kuigi neil oli teatud perioodil probleeme inimeste registreerimisega, on see kõik on suurt pilti ja olukorra keerukust vaadates arusaadav. Nende tegevuse võib siiski väga heaks hinnata, sest testimas käies on kõik sujunud tõrgeteta. Ja tuletan meelde, et nad testivad päevas tuhandeid inimesi.

Kas võiks eraettevõtte kanda jääda erinevate IT-lahenduste väljatöötamine? Selleski osas on SYNLAB tõestanud enda võimekust kiiresti oma süsteemid tööle saada. Kui said nemad, miks ei peaks siis saama ka teised?

Seega peaks valitsus praegu vaktsineerimisteemalisi arenguid kiirendama ning olema ka edaspidi valmis vastu võtma otsuseid, mis seniseid kehvasti tehtud plaane muudavad.

Simmo Saar töötas kuni 22. detsembrini 2020 terviseameti kommunikatsioonijuhina.