Pärast vaheaega lähevad koolid alates 5. klassist üheks nädalaks kaugõppele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1613643780000 | amCalendar}}
Foto: Juhan Hepner/ERR

Peaminister Kaja Kallase sõnul otsustas valitsus viia koolid pärast vaheaega üheks nädalaks kaugõppele, kuid 1.-4. klassi ja hariduslike erivajadustega lastele jätkub kontaktõpe. Kõik piirangud hakkavad kehtima alates tuleva nädala esmaspäevast.

Valitsus otsustas piirata järgmisel kahel nädalal nii laste, noorte kui ka täiskasvanute huvitegevust ja sportimist. Seda tohib teha üsknes individuaalselt, aga rühmatreeningud pole lubatud. Huvitegevus on rühmadele lubatud üksnes 1.-4. klassi lastele, kui see toimub koolis ja samades gruppides, nagu kohtutakse tundides.

Haridusminister Liina Kersna ütles, et distantsõpe võib kesta kauem, kui nakatumine ei lange. "Koolidel tasub panna vaim valmis, et see distantsõppe aeg võib pikeneda, kui me ei näe mingisugust muudatust kahe nädala jooksul," lausus ta.

Valitsus otsustas sulgeda järgmisest nädalast kaheks nädalaks spaad ja veekeskused, sest eelmise koolivaheaja järel tehtud reoveeuuring näitas, et spaakülastustest läks viirus hästi levima. Seetõttu sel koolivaheajal veekeskustesse minna ei saa. Samuti kutsub valitsus üles hoiduma reisimisest nii välismaale kui ka Eesti-siseselt.

Avalikele siseüritustele seati piirarvuks kuni 200 osalejat ja maksimaalselt 50-protsendiline täituvus ning hajutatus. Statsionaarsete istekohtadega üritustel jäävad piirmäärad samaks. Kontserte, etendusi ja kinoseansse võib edasi anda, kuid tagama peab maskikandmise nõude ning istumine peab olema korraldatud n-ö malelauas, et kontaktide arvu vähendada.

Toidukohad jäävad avatuks, ent neile kehtestatakse 50-protsendilise täituvuse nõue. Jätkuvalt võivad seltskonnad olla kuni kuueliikmelised ja teiste seltskondadega peab olema tagatud kahemeetrine vahe. Üksiti on plaanis tõhustada järelevalvet, et tagada kehtestatud nõuetest kinnipidamine.

"Panen toitlustuskohtadele südamele, et see on nende endi huvides, et neist piirangutest peetaks kinni, muidu oleme sunnitud kehtestama rangemaid meetmeid," ütles Kaja Kallas.

Kallas tegi pöördumise tööandjatele, et kõik töötajad, kelle töö iseloom võimaldab kaugtööd, suunataks kodukontoritesse, et töölkäimist saaksid jätkata need, kelle töö iseloom kaugtööd ei võimalda.

Kontrolli peaks tõhustama ühistranspordis, et seal kindlasti maski kantaks.

Kallas kutsus üles ära jätma ka järgmisele nädalale planeeritud vabariigi aastapäeva sündmusi ja vältima rahvarohkeid kogunemisi. Kõik suuremad sündmused on otsustatud ära jätta, kuid avalikud üritused on koos piirangutega endiselt lubatud. Nende ürituste korraldajad võiksid aga vabatahtlikult neist loobuda ning soovitada inimestel tähistada sündmust tänavu kitsas pereringis.

Kallas ütles, et indikatsioon piirangute mahavõtmiseks on see, kui nakatumine pöördub langusele. Lisaks, et haiglas oleks alla 500 koroonapatsiendi.

"Neid indikaatoreid on erinevaid. Me jälgime nakatumiskordajat, haiglas olevate patsientide arvu juhitaval hingamisel olevate inimeste arvu ja seda kui palju on teadmata allikatest nakatunuid. Loomulikult me vaatame ka terviseameti toimepidevust," lausus Kallas.

Hariduselu

  • Teadusnõukoja ettepanekul otsustas valitsus, et pärast koolivaheaja lõppu jäävad üldhariduskoolide õpilased nädalaks koju. Piirang ei kehti 1.–4. klassi õpilastele.
  • Samuti ei kehti piirangud lasteaedadele, kutseõppeasutustele ega kõrgkoolidele. Neis kõigis võib ennetusmeetmeid kasutades viia läbi ka kontaktõpet.
  • 1.–7. märtsini võivad üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ainult 1.–4. klasside õpilased. Teiste klasside õppijad võivad koolis viibida juhul, kui nad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.
  • Kõiki tegevusi läbi viies tuleb tagada hajutatus ning väljaspool õpperuumi võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
  • Piiranguid ei kohaldata neis üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel.
  • Uued piirangud ei puuduta lasteaedu ja -hoide, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole.

Huviharidus, -tegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja -õpe

  • Huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö ning täienduskoolituse ja -õppe puhul kehtivad alates 22. veebruarist vähemalt kaheks nädalaks täiendavad piirangud.
  • Siseruumides on keelatud rühmaviisilised tegevused. Tegevusi võib viia läbi üksnes individuaalselt koos juhendajaga.
  • Siseruumides läbiviidavate tegevuste puhul tuleb kanda maski ning tagada desinfitseerimisnõuete täitmine. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
  • Välitingimustes võib jätkata tegevust seniste reeglite järgi. Lubatud on tegevus kuni 50 osalejaga, sealhulgas treener või juhendaja. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Tegemist on valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud põhimõtteliste otsustega, ametlikult annab valitsus vastava korralduse lähiajal. Seejärel saadab ministeerium kõigile haridus- ja noorteasutustele ka detailsema ülevaate piirangutest.

Toimetaja: Urmet Kook, Merilin Pärli, Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: