Lutsar: teadusnõukoja soovitused ja valitsuse otsused ei lähe alati kokku
Valitsust nõustava teadusnõukoja antud soovitused on sisendiks koroonapiirangute aruteludes ning avalikkusele tutvustatakse soovitusi pärast otsuste vastuvõtmist. Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul aga võivad valitsuse otsused ja nõukoja antud soovitused mõneti erineda.
Nüüd on aga riigikantseleil alates järgmisest reedest plaanis teadusnõukoja antud soovitusi avalikustama hakata.
Neljapäeval otsustas valitsus, et kõik õpilased alates 5. klassist lähevad nädalaks pärast koolivaheaega distantsõppele. Teadunõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et sama meelt oli ka teadusnõukoda.
Lutsar selgitas, et seeläbi saab katkestada nakkusahelaid ja koolid saavad võimaluse infektsiooni vältimise reeglite järgimiseks.
"Edasine õppekorraldus peaks lähtuma kohalikust olukorrast ja võiks olla otsustatud kohalikul tasemel. Kui Kihnus ja Ruhnus ei ole ühtegi haigusjuhtu, siis Kihnu ja Ruhnu koolide distantsõppel olemine ei ole mõttekas. Samal ajal, kui Tartu ja Tallinna kohalikud omavalitsused võib-olla otsustavad, et me peame nendes piirkondades koolid distantsõppele saatma," täpsustas Lutsar.
Samas selgitas Lutsar, et valitsus ei pruugi alati otsustada nii nagu teadusnõukoda soovitab.
"Teadusnõukoda vaatab ennekõike just olukorda epidemioloogilisest ja haiglate toimetuleku seisukohast. Teadusnõukoda teeb väga tihedat koostööd ka terviseametiga. Aga valitsus peab vaatama seda suurt pilti, sealhulgas riigi majandust ja inimeste toimetulekut," lisas Lutsar.
Teadusnõukoda hoiaks restoranid lahti kella seitsmeni ja registreeriks külastajaid
Ta tõi välja, et teadusnõukoda tegi ettepaneku toitlustusasutuste sulgemiseks kell seitse õhtul ning statsionaarsete istekohtadega asutustes ja toitlustuskohtades võiks külastajaid registreerida.
"Me täiesti aksepteerime, et restoranid ja teisedki toitlustuskohad on väga paljudele inimestele hädavajalikuks söömiskohaks ja seda me kuidagi ei taha ära keelata. Aga võib-olla pärast seitset jäädakse sinna lihtsalt aega veetma ja see kontakt muutub lähedasemaks," selgitas ta.
Külajastajate registreerimist on nõukoda aga korduvalt soovitanud. Lutsari sõnul on seesugune praktika mitmes riigis hästi toiminud.
"Siin ei pea olema inimese nimi, perekonnanimi ja isikukood. Me ei taha üldse kedagi jälitada ega niisugust detailset infot. Tegelikult on ju vaja ainult õiget telefoninumbrit, et talle vähemalt teada anda, et selles asutuses, kus ta viibis, avastati mitmeid juhtumeid," selgitas teadusnõukoja juht.
Lutsari sõnul on teadusnõukoja soovitused suunatud sellele, et inimestevahelisi kontakte vähendada.
Spaad ja veekeskused võiks kinni olla aga märtsi lõpuni, lisaks võiks luua ka nn koroonahotelle
Samas on ka kohti, kus nähakse eraldi suuremat nakatumisohtu, nendeks on näiteks spaad ja veekeskused, kus pole Lutsari sõnul võimalik maski kanda. Seega tegigi teadusnõukoda ettepaneku spaad ja veekeskused kuni märtsi lõpuni kinni hoida.
"Lisaks sellele tekib spaades ka olukord, kus viirusel väga meeldib levida. Seal on niiske ja temperatuur on seal kuskil 29-30 kraadi ringis," põhjendas professor.
Muu hulgas tegi teadusnõukoda soovituse ka peresisese nakatumise vähendamiseks. "On ju väga palju inimesi, kes ütlevad, et jah, ma olen andnud positiivse testi, aga ma ei taha oma pereliikmeid nakatada. Aga me elame kolmetoalises korteris, kus ühes toas on vanaema oma õega ja meie väikeste lastega pere elab ülejäänud kahes toas. See ei ole väga erakordne," tõi Lutsar välja.
Tema sõnul on teadusnõukoda valitsusele juba mitu korda rääkinud, et nende inimeste jaoks võiks teha vabatahtlikud koroonahotellid.
"Paljud inimesed leiavad ka ise mingi võimaluse, et olla perest eemal, aga nende jaoks, kellel see ei ole võimalik, oleks koroonahotell hea lahendus," lisas professor.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve