Hooajaliste põllumajandustööde jaoks oleks Eestisse vaja umbes 2000 võõrtöölist

Foto: ERR

Sel aastal oleks Eestisse kolmandatest riikidest vaja ligikaudu 2000 võõrtöölist. Maaeluministeerium lubab lõplikud reeglid ajutise välistööjõu kaasamiseks avalikustada paari kuu jooksul.

Praegune valitsuskoalitsioon pole vastu ajutise välistööjõu kaasamisele, kui selleks tekib vajadus. Kriisist tingitud liikumispiirangute tõttu oli juba eelmisel aastal põllumajanduses tööjõu puudujääk.

Maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond) ütles ERR-ile, et reedesel kohtumisel põllumajandussektori, jõuametkondade ja terviseameti esindajatega oli pigem vaja välja selgitada, kui suur on tänavu põllumajanduses tööjõuvajadus ja kuidas ajutiste töötajate turvalist riiki saabumist korraldada.

"Kiuslikku tööjõupoliitikat ei aeta. Kõige olulisem see, et kõigil osapooltel on hea tahe ja ma arvan, et sellist hetke nagu eelmisel aastal, see aasta ei kordu," lisas minister.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles ERR-ile, et suurim vajadus tööjõu järgi on aiandussektoris ja marjakasvatuses.

"Teine suurem valdkond põllumajanduses, kus välistöötajad ikkagi on vaja kasutada, sest muidu tööd jääksid tegemata, on loomakasvatussektor. Eelkõige siis piimakarjakasvatus, seakasvatus," lisas ta.

Peamiselt tuleks hooajatöölised Ukrainast ja vähemal määral ka Moldovast. Ministeerium koostab tööandjate jaoks plaani, milliste reeglite alusel saab hooajatöölisi sisse tuua.

"Me tahame teada, et need inimesed, kes meie riiki sisenevad, esiteks, et nad oleks terved. See tähendab ka seda, et neil peab ka asukohariigis olema tehtud test. Testivad nad ennast siin ka kohapeal ja loomulikult kätkeb see ka teatud karantiinitingimusi, aga tööandjad täna ütlesid, et nad on valmis neid regulatsioone järgima. Aga oluline on teadmine, kuidas seda teha," selgitas Kruuse.

Sõrmuse sõnul sooviksid tööandjad, et need reeglid võimalikult ruttu paika saaks.

Kui palju välistööjõudu Eestise tänavu jõuab, on praegu Sõrmuse sõnul raske hinnata, sest tegelikult loodavad põllumehed, et tööjõudu lisanduks ka Eestist.

"Eesti põllumajanduses üldiselt ikkagi üheksa inimest kümnest on Eesti omad inimesed, kes siin põllumajanduses töötavad. Me teame, et tegelikult ka Eesti oma tööjõuturg on kahjuks negatiivsuse poole liikumas ja kindlasti ka kohalikud inimesed leiavad tee osaliselt põllumajandusse tööle," lisas Sõrmus.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: