"Ütlen ausalt, et ei ole vaktsineerimise korraldajatena rahul käesoleva nädala vaktsineerimise tempoga. Ootasime igal päeval 1500 kuni 2000 võrra kõrgemat arvu, kui seda sellel nädal on olnud," lausus Jesse.

Jesse sõnul on põhjuseid erinevaid ja nende kõigiga tegeldakse: näiteks on ükshaaval ühendust võetud vaktsineerimist läbi viivate tervishoiuasutustega ja uuritud, mida on kavas teha tarnejääkidega.

Probleemiks on osutunud end vaktsineerimisnimekirjadesse lisanud, kuid vaktsineerimisele mitte ilmunud inimestega. Oleks vaktsineerimine käinud täpselt nimekirjade järgi, oleks saanud edasi liikuda juba järgmiste ühiskonnagruppide vaktsineerimisele, ütles Jesse.

Plaan oli käesoleval nädalal vaktsineerida 26 000 inimest, kuid sellest jääb tõenäoliselt vajaka, nentis Jesse.

"Väga napikaks läheb. Kui tänahommikune (reede – toim.) seis oleks olnud 18 000, siis võiks öelda, et jõuab kindlasti, aga täna hommikul oli vaktsineeritud natuke alla 15 000 inimese. Seega ei julge 26 000 paraku loota. Hetkel oleme pigem valmis selleks, et vaktsineerimine jääb allapoole oodatut," lausus Jesse.

Jesse sõnul on kavas lähinädalatel uuendada riiklikku vaktsineerimiskava, senine riskirühmade ja eesliinitöötajate vaktsineerimine on käinud veel eelmise valitsuse poolt vastu võetud kava alusel.

Jesse tõrjus ka kriitikat, et vaktsineerimiskava koostamisega alustati Eestis liiga hilja.

"Vaktsineerimise planeerimine algas (mullu) suvel ja selle esimene etapp oli riskirühmade kaardistamine: kui palju doose, millistelt vaktsiinitootjatelt milliseid koguseid taotleme. See toimus suvel, kui polnud veel teada, millised vaktsiinid tulema hakkavad. Praktilised valmistused saavad toimuda siis, kui on teada, milliste omadustega vaktsiinid on finišijoone poole liikumas. Sellega tegeleti sügisest," ütles Jesse.