Kallas: koolide kuupikkune kaugõpe oli aus kohe välja öelda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaja Kallas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi teadusnõukoda soovitas valitsusel viia koolid kaheks nädalaks kaugõppele, olid nakatumiskordajad sellised, et aus oli viia koolid kohe pikemalt kaugõppele, ütles peaminister Kaja Kallas ERR-ile. Ta ütles ka, et kui riigid hakkavad eraldi vaktsiine ostma, jääb Eesti väikeriigina selles võidujooksus kaotajaks.

Suurima opositsioonierakonna juht Martin Helme käis eile välja mõtte, et ei ole hilja alustada Eesti riigil ise kõnelusi vaktsiinitootjatega, et leida kiiremini sellele olukorrale lahendus.

Jah, Martin Helme oleks võinud sellega tegeleda juba eelmise aasta kevadel. Siis sai ka meie poolt tähelepanu juhitud, et peaks olema selge vaktsineerimiskava. Kuid minu teada oli just EKRE eelmises valitsuses see, kes täiendavate vaktsiinikoguste, ma ei tea, kas just vastu oli, aga oli väga kõvasti seda valituses oponeerimas.

Praegu on seis selline, et vaktsiinitootjatel ei ole lihtsalt seda toodangut ja kui hakkame üksteisest mööda ostma, siis selles võidujooksus jääb kaotajaks eelkõige väikeriik, kellel ei ole võimalust rahaliselt üle maksta suuri riike.

Meie huvides on see, et sellist võidujooksu ei tekiks. Praegu on kitsaskohad just vaktsiinide tootmises. Kui Euroopa saab tagant aidata just tooraine võimaldamisega tarneahelate paremaks korraldamiseks, siis seda kõike peab Euroopa tegema, et need vaktsiinid jõuaks liikmesriikideni.

Eestis on olnud väga terav arutelu selle ümber, kas süstime ära kõik vaktsiinid, mis meile tulnud. Ja neid ikkagi on tuhandete kaupa perearstikeskustes, nad seisavad ja ootavad inimesi, keda võiks vaktsineerida. Mis te arvate mõttest, et kaasata erasektor vaktsineerimisse, et tõesti iga ampull, mis tuleb Eestisse, läheks 24 tunni jooksul kasutusse.

Jah, ma olen nõus, et seda vaktsineerimist me peame kiirendama ja kiirendamegi. Praegu on põhiline probleemkoht ikkagi see, et vaktsiine on liiga vähe. Neil on erinevad tarnetingimused ja hoiutingimused. Me püüame saavutada seda olukorda, et kõik läheb kohe süstimisse, aga kuna meil praegu on see seis, et meil on ühelt poolt riskirühmad, keda me tahame vaktsineerida ja teiselt pool eesliinitöötajad, tervishoiutöötajad, hooldusasutuste töötajad, päästjad, politsei, õpetajad, keda me tahame vaktsineerida, siis see on meil praegu piiratud ressurss ja peab minema vastavalt sellele korraldusele.

Kui meil on rohkem vaktsiini, siis meil on plaanis avada ka suuremad vaktsineerimiskeskused. Meil peaks poolest märtsist olema töös ka digiregistratuur, kuhu saab vaktsineerimiseks aega kinni panna. Kui on inimene, kes soovib vaktsineerida, siis tema saaks kokku selle vaktsiinidoosiga, mis parasjagu üle Eesti saadaval on. Siis peaks kõik hakkama ka sujuvalt toimima.

Mis puudutab erasektorit, siis ma olen absoluutselt nõus, et erasektorit tuleks kaasata. Juba olemegi kaasanud. Näiteks logistikas vaktsiinide laialiveoks oleme kaasanud mõlemad suuremad ravimite hulgimüüjad ja erasektor on kaasatud ka vaktsiinide süstimisse.

Reedel tuli välja ka teadusnõukoja soovituste nimekiri, mida teie arutasite nii teisipäeval kui ka neljapäeval valitsuses. Seal oli soovitus, et koolid võiks olla kaks nädalat pärast koolivaheaega distantsõppel. Miks valitsus otsustas, et koolide vanem osa jääb distantsõppele märtsi lõpuni ehk kauem?

Teadusnõukoda oli meil ka kohal ja need ettepanekud on ka ajas väga palju muutunud. Neljapäeval, kui me otsustasime eelmisi piiranguid, oli üks jutt ja esmaspäeval tulid juba uued soovitused.

Ka haridus- ja teadusminister suhtles koolipidajatega ja me suhtlesime teadusnõukoja inimestega. Nende arvamusel ei saa kahjuks ühe nädalaga neid nakkuskordajaid alla ja seetõttu oleks aus öelda kohe, et see tõenäoliselt pikeneb märtsi lõpuni.

Teine variant on see, et me oleksime pidanud arutama seda järgmisel nädalal uuesti. Mitte ükski prognoos ei ütle seda, et järgmine nädal on need nakkuskordajad nii palju leevenenud, et me saame ikkagi koolide kontaktõppega jätkata. Seetõttu oli aus teha see otsus kohe ära, et koolide distantsõpe kestab märtsi lõpuni.

Kui palju teid peaministrina segab see, et endine peaminister Jüri Ratas suhtleb ajakirjandusega, jagab sotisaalmeedias näpunäiteid, mida peab tegema ehk sisuliselt annab korraldusi tagumiselt pingilt. Kui palju see valitsuse tööd takerdab?

Valitsuse tööd see kuidagi ei takerda. Riigikogu liikmetel on võimalus oma arvamust avaldada ja seda siis erinevad riigikogu liikmed ka aktiivselt teevad. Loomulikult ma kuulan kõikvõimalikke arvamusi, mida esitatakse. Eks see peegeldab ka arvamust ühiskonnas, loomulikult on meil arvamusvabadus.

Aga see teid isiklikult ei sega? Sest mitmed reformierakondlased on seda ka sotsiaalmeedias kritiseerinud, kuidas Ratas käitub.

Üldiselt on tõesti selline hea tava olnud, et kui sa ise enam juht ei ole, siis sa ei lähe ka teistele nõuandeid andma. Ju Jüri Ratas on teistmoodi ja keegi ei saa keelata tal arvamust avaldada.

Kuidas valitsuse aruteludel piirid jooksid? Kas seal olid selgelt Keskerakonna ministrid rangemal seisukohal, nõudsid rohkem piirangud ja Reformierakond oli rohkem vabaduste kaitsja?

Valitsus on üks ja kõik liikmed on mures nende numbrite pärast. Liikmed arutasid, kuidas neid nakatumisnumbreid alla tuua. See on meie kõigi ühine eesmärk, kellelgi pole soovi lihtsalt asja ees, teist taga piiranguid kehtestada. Kõik soovivad ju, et ühiskond oleks piisavalt avatud, aga paraku Covidi-olukord on selline, nagu ta on ja me olime sunnitud neid piirangud tegema.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: