"Päris kindlasti läks meil hästi. Sest kui me vaatame, et Euroopa Liidu keskmine on -6,4 protsenti ja euroala keskmine -6,8 protsenti, siis läks ju meil rohkem kui poole paremini. Nii, et meie langus jäi tunduvalt väiksemaks kui Euroopas keskelt läbi," ütles Vitsur.

Statistikaameti andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2 protsenti ning kokku langes majandus eelmisel aastal koroonaviirusest tulenevalt 2,9 protsenti.

Vitsuri sõnul asub Eesti "õnnelikus tsoonis", kus majanduslangus oligi väikseim. "Me oleme platseerunud sellistele turgudele ja toodetele, mis aitasid meil päris hästi seda kriisi üle elada. Ja me ise ei teinud ka liiga palju rumalusi," rääkis analüütik.

Küsimusele, et kui eelmise majanduskriisi ajal vähendati järsult palkasid, siis kas ka nüüd nii teha saab, vastas Vitsur, et sellises mahus kindlasti mitte.

"Meenutaksin, et eelmise kriisi eel kasvasid meil palgad ja majandus sellises tempos, et viimane eelarve oli 20-protsendise kasvuga. See oli supersuur kasv, krediidimullist tekitatud tohutu kasv, kus palgakasv oli mitme aasta jooksul kahekohaline, see oli kindlasti üle jõu käiv. Nüüd on see ju olnud kuskil 5-6 protsendi juures ja see on olnud jätkusuutlik kasv," rääkis Vitsur. "Praegu sellist palkade allasurumist mõnes kohas võib ju tulla - tegelikult seda ongi horeca sektoris, kus inimesed istuvad palgatoetusel või miinimumpalgal või poole kohaga. Aga seal, kus suudetakse konkureerida, seal jäävad palgad nii nagu nad on," tõdes ta.

Vitsur ei uskunud ka, et horeca sektor (majutus, restoranid, meelelahutus) taastub ka siis väga ruttu, kui vaktsineerimine jälle majanduse avada lubab. "Karta on, et kui vaktsineerimised on oma töö teinud ja haigusrisk tunduvalt väiksemaks jäänud, siis reisimine momentaalselt ei taastu. Inimeste käitumine on küll teatud määral ennustamatu, aga rahvusvahelise turismi käimapanemine võtab natuke aega," rääkis ta.

Küsimusele võimalkust laenuvõtmisest viitas Vitsur sellele, et Eestil on Euroopas ja ka terves maailmas üks madalamaid laenukoormusi, kuid ta ei öelnud otsesõnu, kas pooldaks suuremat laenamist.

"Kõikjal tuleb tunda oma rahvast ja oma võimalusi ning vastavalt sellele käituda. Siin päris ühtset malli küll soovitada ei taha, et naaber tegi, teeme ka. Siin tuleb vaadata konkreetset olukorda," tõdes analüütik.