Eesti majandus langes mullu 2,9 protsenti

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eratarbimine vähenes aastaga 2,5 protsenti kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2 protsenti ning kokku langes majandus eelmisel aastal koroonaviirusest tulenevalt 2,9 protsenti.

Majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja toitlustus.

Eratarbimine vähenes aastaga 2,5 protsenti kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Tervishoid vedas ühtlasi ka 2020. aasta valitsemissektori kulutuste 3,6-protsendilist kasvu.

Kevadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust. Siiski oli aasta teises pooles näha kaubavahetuse tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest.

SKP muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga I kvartal 2005 - IV kvartal 2020 Autor/allikas: Statistikaamet

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul mõjutasid neljandas kvartalis majanduslangust enim põllumajandus, metsandus ja kalandus, majutus ja toitlustus ning haldus- ja abitegevused.

"Töötleva tööstuse panus jäi küll negatiivseks, aga olukord paranes siiski koroonakriisieelsele ajale. Kiire langus pidurdus ka veonduse ja laonduse tegevusalal ning majanduse paranemist oli aasta lõpus märgata mujalgi. Positiivselt panustasid majandusse info ja side ning finantssektor," täpsustas Müürsepp.

Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 1,3 protsenti. Jätkuvalt kasvasid kulutused kodusisustusele, toidule ja sidele, vähem kulutati aga transpordile, riietusele ning vabale ajale.

Vaatamata piirangutele rahvusvahelises transpordis läks väliskaubandusel hästi. Reisiteenuste madal tase piiras endiselt nii teenuste eksporti kui ka importi, kuid kaubavahetus jõudis ajalooliselt kõrgele tasemele.

Nii kaupade sisse- kui ka väljavedu suurenesid elektroonikakaupade ja keemiatoodete tõttu, vastavalt 14,4 protsenti ja 8,7 protsenti. Kaupade eksporti toetas ka puittoodete väljavedu, impordile andis hoogu mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu.

Robert Müürsepa sõnul pidurdas sarnaselt aasta algusele majandust maksulaekumine. "Vähenenud laekumist võis näha nii käibemaksu kui ka aktsiiside puhul, mis oli osaliselt tingitud maksude erakordselt suurest laekumisest 2019. aasta neljandas kvartalis," lisas Müürsepp.

Vähenesid investeeringud finantssektorisse ja transpordivahenditesse.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: