Harri Tiido: mida valgevenelased teistest rahvastest arvavad?
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all, mida valgevenelased arvavad naaberrahvastest. Üllatuslik on see, kus valgevenelased tahaksid töötada - esikohal pole Venemaa, vaid Poola, märgib Tiido.
On mitmeid küsitlusi teemal, mida arvavad naaberrahvad valgevenelastest, kuid raskem on leida vastupidist uuringut – mida arvavad valgevenelased naaberrahvastest. Poola Idauuringute Instituut on selle tänuväärse töö ära teinud. Kuna kohapeal küsitlusi korraldada on teatavatel põhjustel keeruline, siis viidi see läbi telefonitsi ja küsitleti umbes tuhandet inimest, mis peaks olema piisav valim.
Kõige populaarsem on Vladimir Putin
Küsitlus puudutas seitset riiki – Venemaa, Leedu, Poola, Saksamaa, Hiina, Ukraina ja USA. Tulemused olid mõneti vastuolulised ja tasub ka meeles pidada, et Valgevene taolises režiimis ei pruugi küsitletavad oma tegelikku arvamust väga täpselt välja öelda.
Vastuolu puudutas eelkõige suhtumist Venemaasse ja venelastesse. Venemaad peab Valgevenele suurimaks ohuks 43 protsenti küsitletuist, samas on 96 protsendil väga positiivne suhtumine venelastesse kui rahvasse. Ka Putini enese populaarsus on korralik, 60 protsenti.
Näiteks Poola poliitikat peab ohuks oma riigile 21 protsenti ja Leedut 20 protsenti, teiste riikide puhul jääb see arv 18 protsendi piirimaile. Positiivse suhtumise poolest olid venelaste järel teisel kohal poolakad 83 protsendiga, ja Poola kui riik ei meeldinud 19 protsendile.
Huvitav on ka poliitiliste liidrite hindamine. Kõige populaarsem on Vladimir Putin, kellele järgnevad pakutud nimedest Angela Merkel, Volodõmõr Zelenski, Andrzej Duda ja viimasena selles listis Aleksandr Lukašenko 27,2 protsendiga. Valgevene presidenti hindab aga negatiivselt 33,4 protsenti ja väga negatiivselt veel 12,3 protsenti.
Seega on kõigi küsitletud riikide liidrite populaarsus kõrgem kui Lukašenkol. Tõsi ta ju on, et president on ka tublisti vaeva näinud, et rahvast endast võõrandada. Nii näiteks ütles 1954. aastal sündinud Lukašenko kohtumisel veteranidega, et "minu isa hukkus sõjas". See pidi küll väga pikk rasedus olema…
Neist andmetest selgub ilmselt ka asjaolu, mis pani omaaegse Valgevene suursaadiku Poolas mulle kinnitama, et Lukašenko on praegu nii-öelda väiksem halb. Et kui teda ei oleks, siis ei saa välistada, et valgevenelased hääletaksid Venemaaga liitumise poolt ja see oleks Valgevene omariikluse lõpp.
Kõige kehvem on suhtumine Leedusse
Küsitluses vastasid üle poolte, et pooldavad liitriiki Venemaaga, vastu oli sellele väljavaatele veerand vastanuist, neist vaid 15,8 protsenti suhtus liitriigi ideesse väga negatiivselt. Igal juhul on liitriik kordades populaarsem kui Euroopa Liit, NATO-st rääkimata.
Kuid NATO puhul peame arvesse võtma ka riikliku propaganda mõju. Ja ligi 70 protsenti oli arvamusel, et ka venelaste suhtumine neisse on positiivsem, elik tegemist olla nii-öelda vastastikuse armastusega.
Muudest naabritest on kõige kehvem suhtumine Leedusse, seejärel Poola ja mõneti ehk üllatuslikult on selle rühma liider Saksamaa. Huvitav on suhtumine Ukrainasse – rahva tasandil väga positiivne, kuid riigina Ukraina Valgevenes eriti populaarne ei ole.
Poola puhul tasub arvesse võtta kahtlustusi, et Poola soovib annekteerida Grodno piirkonna, elik et neil on territoriaalsed pretensioonid. Samal ajal oli Poolale hinnangu andmisel kõige vähem negatiivseid seisukohti nagu "reeturid", "ebasõbralikud", "ülbikud", jne – neid oli vaid 6,6 protsenti, samal ajal kui Ukraina puhul oli see 15,8 protsenti. Euroopa Liidu puhul oli negatiivseid arvamusi 12,9 ja Leedu puhul 8,6 protsenti.
Kui me nüüd vaatame veelkord toodud vastuseid, siis on üllatuslik, kus valgevenelased tahaksid töötada. Esikohal on mitte Venemaa, vaid Poola rohkem kui 40 protsendiga, teisel kohal on Lääne-Euroopa ja alles siis Venemaa 30,3 protsenti. Selles nimistus jääb viimseks Leedu – pisut üle viiendiku vastanuist.
Venemaa kolmandaks jäämine ilmestab ilmselt valgevenelaste teadlikkust sealsest madalast elatustasemest ja korruptsioonist. Poola jaoks tähendab see, et kui Valgevene majandusolukord veelgi halveneb, on neil oodata täiendavat migratsioonisurvet.
Poolas on juba massiliselt ukrainlastest võõrtöölisi ja ka valgevenelasi leidub juba päris palju. Keelelise läheduse tõttu õpivad võõrtöölised ruttu kohaliku keele selgeks ja nende odava tööjõu kasutamine on Poolale kasulik. Poolakad ise reisisid seni näiteks Ühendkuningriiki. Nüüd võib olukord muidugi teine olla, Kuid ka Norras olla poolakad suurim välistööjõu kogukond.
Valgevenelastele võib Poola olla kütkestav ka niinimetatud "Poolaka kaardi" saamisvõimaluse tõttu. Seda on küll nimetatud ka Poola imperialismi ilminguks, kuid üle 62 protsendi valgevenelastest on teisel arvamusel ja suhtub kaarti positiivselt.
Võõrkeeleoskusest. Enim räägivad valgevenelased inglise keelt, 54,5 protsenti, teisel kohal on saksa keel ja kolmandal poola keel. Üllatav on vene keele puudumine, kuid seda ei loetud ilmselt võõrkeeleks, eriti arvestades, et Venemaa on enim külastatav välisriik.
Ja ajaloost niipalju, et enim valgevenelasi, ligi kolmandik, arvab, et tuleks lähtuda Leedu Suurvürstiriigi ajaloost, Nõukogude Liit on teisel kohal ja kolmandal on Valgevene Rahvavabariigi traditsioonid.
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel
