Mikk Marran: 2021 saab olema Venemaal keskmisest vägivaldsem

Pool aastat, mis on jäänud Venemaal riigiduuma valimisteni, saab välisluureameti hinnangul olema poliitiliselt üsna kuum ning keskmisest vägivaldsem, ütles intervjuus ERR-ile välisluureameti peadirektor Mikk Marran.
2019. aasta aastaraportis märkisite, et Venemaa võib mõjutada Euroopa Parlamendi valimisi. Et kui europarlamendis on grupp Kremli-meelsied saadikuid, on see Eestile risk. Kas see risk on realiseerunud?
See risk on jätkuvalt olemas, sest Venemaa põhihuvid ei ole muutunud. See on külvata segadust Euroopa Liidus, leida lõhesid Euroopa Liidu ametkondades, leida lõhesid liikmesriikide vahel ja sees. Venemaa otsib jätkuvalt Euroopas poliitikuid, kes võiksid nende huvisid edendada. Seda nii paremalt kui vasakult äärest.
Kas Euroopa Parlamendi valimistel õnnestus neil saada inimesi europarlamenti, keda nad soovisid?
Kindlasti Venemaa nägi ja näeb seal endale huvipakkuvaid inimesi, kellega tööd teha. Spetsiifilisemaks ma ei läheks.
Kas see, et osa Eesti inimesi tahab end vaktsineerida Sputnik V vaktsiiniga, mitte Pfizeri või Modernaga, kas selles mängib rolli Vene eriteenistuste tubli töö?
See on inimese enda otsus. Meie vaatame, kuidas Venemaa on mõjutustööd teinud. Me näeme, et Venemaa on kasutanud ja kasutab vaktsiini temaatikat mõjutustöö eesmärgil. Me näeme, et aktiivselt mustatakse Lääne vaktsiine ja aktiivselt reklaamitakse oma vaktsiini.
Kui Eesti peaks võtma Vene vaktsiini kasutusele, peame olema valmis selleks, et anname Venemaale võimaluse oma mõjutusnarratiivi jätkata. Kui suudame selle riski maandada, siis on me enda otsus, kas anname vaktsiini kasutusele või mitte.
Miks on Venemaale kasulik Lääne vaktsiinide mahategemine ja enda oma esiletõstmine?
Tegemist on laiema võitlusega maailmaareenil, kus Venemaa tahab end rohkem esile tõsta, näidata end võimsa riigina nii meditsiinivaldkonnas, sõjanduse valdkonnas, eriteenistuste valdkonnas. Aga vaktsiini puhul on küsimus, kas on järgitud kõiki tunnustatud standardeid. Siiski saadetakse sellega sõnum, et Venemaa on üks suurtest, kes suudab selle spetsiifilise vaktsiini kiiresti välja töötada.
Raportist loeme, et Venemaal läheb majanduslikult üha halvemini. Kust saab Venemaa oma ettevõtlusele hapniku andmiseks raha?
Nagu oleme ka varem öelnud, siis Venemaa majanduse peamine hapnik tuleb naftast ja gaasist. Kui hind on hea, siis Venemaa majandus saab hapnikku juurde.
Praegu ei ole nafta hind väga hea. Kui kauaks jätkub Venemaal reserve?
Venemaa on kogunud viimastel aastatel üsna märkimisväärseid reserve, umbes 600 miljardit dollarit on reservides, sellest umbes 180 miljonit on rahvusliku heaolu fondi vahendeid. Minu teada ei ole praegu plaanis neid kasutusele võtta. Tänavune Venemaa eelarve on tehtud miinusega. Kui nafta hind läheb üle taseme 55 dollarit barreli kohta brenti nafta hinna osas, suudavad nad uuesti reserve koguma hakata. Kui hind jääb allapoole, siis nad tulevad ots otsaga kokku.
Kas Eesti huvides on majanduslikult õitsev või allakäiv Venemaa?
Eesti huvides on demokraatlik Venemaa, mis tagab inimõigused ja järgib rahvusvahelist õigust.
Kas Venemaa elanikkonna seas kasvav rahulolematus valitsejate suhtes on protsess, mida me positiivse ootusärevusega jälgime?
Kindlasti on praegu väga huvitav aasta Venemaal, sest minnakse vastu septembris toimuvatele riigiduuma valimistele. Meie hinnangul saab poolaasta olema Venemaal üsna kuum. Ma julgen öelda, et see saab olema keskmiselt vägivaldsem.
Kas pärast Navalnõi vangistamist võib Venemaal esile kerkida partei, kes saab opositsioonimeelse venemaalase enda selja taha?
Raske öelda, sest valimisteni on pikalt aega. Kreml on teinud viimastel aastatel tööd, et muuta süsteemse opositsiooni pilti kirevamaks, loonud uusi erakondasid, mis võiksid kanaliseerida protestihääli.
Mis puudutab uue poliitilise liidri esiletõusmist – vaatamata sellele, et Aleksei Navalnõi on vangistatud, on päris mitmed tema meeskonna liikmed aktiivsed ja suudavad Navalnõi sõnumeid edastada.
Kas Vladimir Putini tervis on ka teile teada?
Minu teada saab Putin tänavu 69-aastaseks – tegemist ei ole inimesega, kes oleks esimeses nooruses, mis tähendab, et siit-sealt hakkab tervis tundma andma. Aga ma ei läheks kaasa igasuguste spekulatsioonidega haiguste osas. Meie arvame, et kui Putini tervisega midagi väga drastilist ei juhtu või ei toimu ettearvamatuid sündmusi Venemaal, siis on väga tõenäoline, et Putin jätkab presidendina ka pärast aastat 2024.
Kui vaba on Putin oma otsustes?
Putin on oma süsteemi väga oluline osa ja selle süsteemi juht. Putin on võimuloleva süsteemi garant ja tema otsustest sõltub praeguse Venemaa eliidi, oligarhide, eriteenistuste töötajate ja juhtide heaolu. Praeguse eliidi huvides on, et süsteem jääb paika. Ma ei julge öelda, et Putin on pantvang, aga ta on sisseharjutatud süsteemi osa.
Ma ei usu, et ta ka ise tahab süsteemi reformida. Ma ei näe varianti, et Putin hakkab kõigutama süsteemi, mis tagab tema ja tema lähikonna heaolu.
Millal leiab Venemaa Valgevenele uue juhi?
Me loodame, et Valgevene leiab endale ise uue juhi läbi demokraatlike protsesside. Kindlasti Valgevene on Venemaa jaoks väga oluline riik ja kindlasti otsitakse Kremlis Lukašenkole juba praegu järglast. Aga kuna Lukašenko on viimastel aastatel monopoliseerinud suhted Venemaaga, siis näha on, et lihtne kandidaadi leidmine pole. Kreml tahab eesotsas näha inimest, kes on piisavalt nõrk ja valmis alluma erinevatele Kremlist tulevatele nõuannetele või suunistele.
Kirjeldage protsessi, kui Venemaal õnnestub leida uus Valgevene juht. Kuidas tehakse ta meeldivaks inimestele, kes käivad Minski tänavatel?
Venemaa huvi pole oma käsi kandidaadi tagant näidata. Venemaa huvides on teha tööd kulisside taga ja varjatud protsessidega saada endale õige partner.
Esimene, kes Lukašenkot presidendiks saamise puhul õnnitles, oli Hiina. Valgevene riigivõlast on viiendik Hiina käes. Kas Hiina ostab end eurooplastele üha lähemale?
See analüüs on täiesti adekvaatne. Hiina on teinud viimastel aastatel väga suuri pingutusi, et tekitada erinevates riikides sõltuvusi. Me näeme, et neid sõltuvusi on Hiina varmas ära kasutama poliitilistes huvides.
Miks on Hiina julgeolekuoht Eestile?
Hiina on muutunud väga ambitsioonikaks riigiks. Eesmärgiks on saada juhtivaks maailmas majanduslikuks jõuks aastaks 2035 ja juhtivaks sõjaliseks jõuks aastaks 2050. Sellel teel minnakse jõuliselt edasi. Oma sõnumeid ja huvisid edendatakse järjest agressiivsemalt. Me oleme seda saanud tunda ka Eestis.
Kui Venemaa suunal püüab Euroopa Liit ajada ühtset poliiikat, siis Hiina suunal see väga ei paista. Kas meie diplomaadid peaksid tegema Euroopa suunal tööd, et me oleksime sama Hiina-kriitilised nagu näiteks USA?
See on välisministri ja välisministeeriumi otsustada, millised on Eesti välispoliitilised prioriteedid. Hiina on mõnevõrra müstiline ja kauge ja Hiina teadmist Eesti riigis väga head veel ei ole. Aga ma arvan, et eri ametkonnad pööravad Hiinale järjest rohkem tähelepanu ja ekspertiisi tekib ühiskonnas ka laiemalt.
Millise riigi luureteenistuselt saab VLA Hiina kohta kõige paremat infot?
Luureteenistus seda kommenteerida ei saa, aga ma ütlen nii palju, et meie võrgustik on väga lai ja tihe ja meil on mõned väga head partnerid, kellel on Hiina kohta teadmist.
Kas ma lugesin tänavusest VLA aastaraportist õigesti välja, et lääneriikide mõju globaalselt kahaneb ja selle koha võtab üle Hiina?
Venemaa huvides on, et maailmas tekiksid eri jõukeskused ja Moskva peaks nende vaates kujunema üheks globaalseks jõukeskuseks. Venemaa näeb ka, et üheks jõukeskuseks peaks kujunema ja kujunebki Peking ja veel mõned maailma keskused.
Venemaa huvides on, et kui tekib multipolaarne maailmakorraldus, siis keskmes olevates riikidel peaks tekkima eriline õigus suunata otsuseid oma ümbruskonnas. See trend on Eesti jaoks väga-väga ohtlik: Venemaa juba praegu kujundab mitmete SRÜ riikide poliitikat, mitmetes riikides on Venemaa poolt kontrollitud konfliktilkolded.
Eelmisel aastal asutas Hiina tehnoloogiafirma Huawei Eestis tütarettevõtte, 2023. aastal plaanib Huawei Prantsusmaal tehase avada. Kas see lubab selle ettevõte tehnoloogiasse julgemalt suhtuda?
Ei, kindlasti mitte. See ei tähenda, et Huawei või Hiina tehnoloogia muutuks mingilgi määral turvalisemaks. Me peame meeles pidama, et Hiina tehnoloogiaettevõtteid kontrollitakse Pekingist Hiina kommunistliku partei poolt.
Milles seisneb aga oht, kui Eesti 5G võrkudes, telekommunikatsioonivõrkudes oleks Huawei riist- ja tarkvara?
Esiteks Hiinal on ambitsioon teha teised riigid endast tehnoloogiliselt sõltuvaks. Meie näeme, et Hiina tehnoloogia ei ole usaldusväärne. Seda seisukohta toetavad murettekitavad arengud Hiina sees, näiteks väga suur kontroll inimeste üle, massiline infokogumine inimeste kohta nii sees- kui väljaspool Hiinat.
Tegu on ikkagi kommunistliku riigiga, mida juhib kommunistlik partei. Ma ütlen ka seda, et Huawei on vähemal või rohkemal määral kommunistliku partei mõju all, mis tähendab, et tegemist ei ole sõltumatu eraettevõttega. Meie seisukoht on, et sõltuvus Hiina tehnoloogiast on potentsiaalseks ohuks Eesti julgeolekule. Mida vähem on Eesti olulistes süsteemides tehnoloogiat, mida kontrollib Hiina kommunistlik partei, seda parem.
See on poliitiline otsus ja välisluureamet annab oma panuse, aga otsused tehakse vabariigi valitsuse tasandil.
Tegu on sidevõrkude turvalisuse määrusega, mida on Eesti poliitikute vahel põrgatatud pea aasta. Ükski ametnik ega poliitik ei taha öelda, et muu hulgas on selle määruse üks eesmärk sidevõrkude kaitsmine Huawei toodangu eest. Samas üritatakse mitte Hiina saatkonnaga konflikti sattuda. Kas ja mida toovad Eestile jahedamad suhted Hiinaga?
Eesti välispolitika kujundatatakse lähtuvalt Eesti väärtustest. Me peame arvestama, et Hiina tegevus on agressiivne, vaenulik ja lõhestav. Kahtlemata tekitavad julgeolekust lähtuvad mõned Eesti otsused Hiinas pahameelt, sest need ei pruugi vastata Hiina strateegilistele ambitsioonidele ja huvidele. Ma ikkagi jään selle juurde, et kui me arvame, et midagi on õige või vale, siis tuleb seda selgelt ka välja öelda.
See on Hiina saatkonna õigus kirju saata, neid on saadetud välisluureameti raportite, ka paljude teiste ametkondade sõnavõttude ja kirjatükkide peale. Aga Eesti puhul on tegu vaba riigiga, kus ametkondadel on õigus oma arvamust avaldada. Väga kummastav on olnud näha Hiina saatkonna nõudmist välisluureameti raport ümber kirjutada ja kirjutada nii, nagu Hiina seda sobivaks peab ja välja andma uue trüki. Aga seda pole juhtunud.
Mitme aasta pärast on Hiina teie aastaraporti esimene, mitte viimane teema?
Meie fookusesse jääb ikkagi pikaks ajaks Venemaa. Me oleme Venemaad fookuses hoidnud viimased aastakümned. Meie huvides on, et Venemaast saab täielikult demokraatlik riik. Sinnani võib minna mõned aastad aega. Kuni see pole juhtunud, siis välisluureameti prioriteediks jääb arengute jälgimine Venemaal. Samas kindlasti me juba praegu pöörame rohkem tähelepanu Hiinale.
Kas teil endal on välisluureameti direktorina teenistusrelv?
Välisluureametis on eraldi inimesed ja struktuuriüksused, kes vastutavad kogu maja ja töötajate, sealhulgas minu julgeoleku eest. Kõik on kontrolli all.
Nii et iga töötaja teenistusrelva ei kanna?
Oleneb töötaja funktsioonist ja ametikohast.
Toronto ülikool avastas, et läbi Eesti haridus- ja noorteameti andmesidevõrgu kasutatakse mobiiltelefonide pealtkuulamiseks tarkvara Circles. Kas see võttis VLA-lt olulise signaalluure relva ära või te pidite selle mujale kolima?
Nagu te teate, siis luureasutused kunagi ei kommenteeri oma meetodeid ja allikaid.
Ma kinnitan üle, et kõik Eesti julgeolekuasutused töötavad vastavalt seadustele ja meil on väga korralik järelevalve, mis vaatab, kas meie tegevus on seaduslik või mitte.
Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN
Toimetaja: Marko Tooming