"Meie eesmärk on mõjutada oma partnerite ja liitlaste käitumist viisil, mis aitaks kaasa sellele, et Venemaa taanduks oma agressiivse välispoliitika elluviimisest," rääkis Mihkelson esmaspäeval "Välistunnis".

"See ei ole kaebekiri Brüsselile. See on tähelepanu juhtimine, et Euroopa Liit peab tõstma oma professionaalsuse ning sõnumi selguse ja jõulisuse taset. See on ühe liikmesriigi parlamendi seisukoht," lisas Helme.

Helme sõnul reetis Vene välisminister Sergei Lavrov oma avaldusega, mida Venemaa enim kardab - sektoripõhised sanktsioonid. "Alates 2014. aastast, kui Venemaa kodanikele ja ettevõtetele kehtestati Ukraina sündmuste eest sanktsioonid, siis tekib kohe küsimus, millel jõuab järg Nord Stream 2 või SWIFT-süsteemini, mis oleks Venemaale kõige valusamad teemad. Aga me teame ka, kui keeruline on siin lääneriikidel kokkuleppele jõuda," tõdes Helme.

Mihkelsoni sõnul on üks võimalus survet Venemaale suurendada ka sellega, kui Euroopa Liit suudab kaasata USA ja Ühendkuningriigi.

Mihkelson märkis ka, et riigikogu avaldus "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal" on koostatud vaatega sellele, et 22. veebruaril on Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, mis valmistab ette märtsi lõpus toimuvat Euroopa Ülemkogu arutelu EL-Venemaa suhete teemal.

Avaldus, millele on oma toetuse andnud juba üles poole saadikutest, kes esindavad kõiki riigikogu fraktsioone, tuleb hääletusele esmaspäeva pärastlõunal.

Mihkelsoni sõnul jätktab riigikogu sellega tava teha avaldusi Eesti avalikust laiemalt puudutanud teemadel nagu varem on tehtud on Valgevene demokraatia toetuseks, Kertši väinas toimunud intsidendi kohta või ka ajaloomälu ja ajaloo võltsingute teemal.