Saatejuhid Mirko Ojakivi ja Arp Müller küsisid Kallaselt, miks praegune valitsus ei ole uuendanud eelmise valitsuse koostatud vaktsineerimiskava, mida Kallas on korduvalt kritiseerinud ja nimetanud puudulikuks.

Kallase sõnul ei ole uut kava valitsuses kinnitatud, sest sel teemal on veel vaidlusi. "Minu eesmärk on, et meil oleks tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid koguseid, mida me saame jälgida. Ja kui mingil päeval jääb kogus tulemata, siis oleks teada, kes selle eest vastutab, et iga liin oleks teada," lausus Kallas.

Kallas rääkis, et valitsusel on vaktsineerimiseks kaks tasandit. "Esiteks on plaan, mis puudutab aega, kui vaktsiinide saamises on puudujäägid, ehk Euroopast ei tule piisavalt vaktsiine peale. Sellisel juhul on meil lahendatud vaktsineerimine nii, et kolmandik läheb eesliini töötajatele ja kaks kolmandikku läheb riskirühmadele. See fookus peab olema selleks, et riskirühmasid võimalikult kiiresti välja tuua," rääkis Kallas.

"Teise taseme plaan on alates sellest hetkest, kui meil ei ole enam vaktsiinidega sellist defitsiiti nagu meil praegu on. Sellisel juhul tulevad meil juurde erinevad vaktsineerimiskeskused, meil hakkab tööle ka digiregistratuur, kus saab üle Eesti vaktsineerimiseks aegu kinni panna. Sellisel juhul peaks vaktsineerimise tunduvalt sujuvamalt toimima saama," sõnas ta.

Peaministri sõnul teeb valitsus praegusesse korraldusse iga päev täiendusi. "Me oleme algusest alates oma vaktsineerimist sisuliselt kolmekordistanud, aga alati saab paremini. Eesmärgiks on ikkagi üle 7000 inimese päevas vaktsineerida."

Kallas nimetas ühe vaktsineerimise korralduse kitsaskohana nendele inimestele asenduste leidmist, kes otsustavad mitte vaktsineerida ja seetõttu näiteks perearsti juurde kohale ei lähe.

"Kuidas teha nii, et kui näiteks pühapäeval need eesliinitöötajad ei tule kohale ja need ajad jäävad vabaks vaktsineerimiseks, et siis perearstid saaksid oma nimekirju jagada, et tekiksid sellised võimalused, et me saame ikkagi riskirühmi ka pühapäeval vaktsineerida, kui need ajad on olemas. Nii et me täiustame seda plaani igapäevaselt ja see peab saama kiiremaks, sest riskirühmas on meil ikkagi 360 000 inimest," rääkis Kallas.

Kallas rääkis, et valitsus on palunud riikidelt vaktsiine, kellel seda üle on või kasutuseta seisab.