Reformierakond on peaminister Kristen Michali juhtimisel otsustanud, et maksku mis maksab, kuid järgmisel aastal tuleb leida uusi kokkuhoiukohti ja jätkata kärpimist.

"Kui vaja, poetame pisara, aga kuskilt maha võtame," lausus peaminister.

Ka rahandusminister Jürgen Ligi sõnul saab protsess olema ebameeldiv, kuid on möödapääsmatu kasvõi eelarvereeglites püsimiseks.

"Eks me püüame vähem valusaid kohti. Vaatame üle, kus on need viimase aasta suured kasvud olnud ja kus on suuremad kärped olnud ja püüame olla õiglasemad kui seni. Aga kokkuvõttes, mingeid madalaid rippuvaid vilju meil ei ole ehk igal juhul tuleb tublisti kokku tõmmata igas valdkonnas," ütles rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Teine valitsuspool Eesti 200 seisab aga kärpeplaani vastu. Partei juht Kristina Kallas ütles, et näiteks oleks võimalik muuta kõrgharidus täielikult tasuliseks, jätta ära pensionitõusud või vähendada lapsevanema hüvitisi.

"Aga me ei ole nende ühegi asjaga tegelikult nõus, sest see tähendaks väga fundamentaalselt inimestele pakutavate teenuste kallale minekut. Koalitsioonis on meil kaks erakonda ja mõlemal erakonnal on üks hääl, kummalgi võrdne häälte hulk. Nii et ma ei kujuta ette, et me saaksime kokkuleppe ilma, et me mõlemad oleksime selles kokku leppinud," sõnas Kallas.

Erakonnal Parempoolsed valitsuse kärpeplaani usku pole, kuna viimaste aastate kokkuhoid on jäänud lahjaks ja veel eelmisel kuul valmis hoopis kulusid suurendav lisaeelarve. Erimeelsus kärbete osas viib valitsuse sammu lähemale lagunemisele või vähemasti vähemusvalitsuseni, ütleb Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson.

"Poliitiline seis on selline, et tõenäoliselt nad on seal valitsuses õnnetu lõpuni, aga mida päev edasi, seda selgemaks saab, et Kristen Michal lõpetab vähemusvalitsusega," lausus Kaarelson.

Eelarve kokkupanekut ei oota kumbki valitsuserakond.

"Ma ennustan, et see eelarve tegemine tuleb väga-väga keeruline, aga alati on jõutud kokkuleppele eelarve osas. Aga seda, et me suudaksime ennaktempos täna minna vähendama eelarvedefitsiiti ehk siis tegema väiksema defitsiidiga eelarvet, kui EL reeglid täna lubavad, mul on seda väga raske ette kujutada, et mismoodi me seda eelarvet saaksime niimoodi teha," ütles Kallas.

"Millised on raamid, ütleb ikkagi augustilõpu prognoos ja selle põhjal siis tuleb neid ebameeldivusi kuidagi vormistama hakata," sõnas Ligi.