"Välisilm" tegi ülevaate rahvusvahelise kriminaalkohtu Gaza uurimisest

Foto: SCANPIX/ZUMAPRESS.com

Rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör algatas Gaza vaenutegevuse kohta ametliku uurimise. Miks palestiinlased rõõmustavad, Iisrael ja USA aga sajatavad?

Rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokurör Fatou Bensouda algatas ametliku uurimise sõjakuritegude kohta Palestiina territooriumil 2014. aastal. Tema sõnul näitas viis aastat kestnud eeluurimine, et sõjakuritegusid on pandud või pannakse toime Läänekaldal, Gaza sektoris ja Ida-Jeruusalemmas. Palestiinlased rõõmustavad - valimisteks valmistuvas Iisrael aga kindlasti mitte.

"Rahvusvahelise kriminaalkohtu otsus avada uurimine Iisraeli vastu sõjakuritegude pärast on absurdne. See on lahjendamata antisemitism ning silmakirjalikkuse musternäide. Ilma igasuguse jurisdiktsioonita on see otsustanud, et meie sõdurid, kes kasutavad kõiki ettevaatusabinõusid tsiviilohvrite välitimiseks kõige rängemate terroristide vastu maailmas, kes tahtlikult ründavad tsiviilisikuid, et need on meie sõdurid, kes on sõjakurjategijad," ütles Iisraeli peaminister Benjamon Netanyahu.

Rahvusvahelise kriminaalkohtuga on liitunud 123 riiki. Iseküsimus on, et kuidas saab kohut mõista riigi üle, kes ei ole kriminaalkohtuga liitunud.

"Alustuseks tasub toonitada, et ICC ei tegele riikide süüküsimusega, vaid arutab üksikisikute kriminaalvastutust. Teisisõnu, kui mingi juhtum võetakse uurida, siis ei uurita kas riigid on toime pannud rahvusvahelise õiguse rikkumisi, vaid kas toime on pandud rahvusvahelisi kuritegusid ja ühele või teisele isikule oleks võimalik esitada süüdistus," ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk. 

Enne kui peaprokurör Bensouda otsustas ametlikku uurimist alustada, palus ta kohtu eelkojal hinnata, kus on Palestiina piirid, sest oma riigi piire Palestiina omavalitsus ju ei kontrolli.

"Peaprokurör oli teatavas hämmingus, et kas peaksime piirduma üksnes Läänekalda aladega, täpsemalt nende aladega, mis on Palestiina kontrolli all või peaks võtma laiemalt, okupeeritud Palestiina alad. Eelkoda arvas, et tuleks lähtuda sellest loogikast, milline oli olukord pärast 1967. aastat ja tuleb ette võtta nii Läänekallas, Gaza sektor kui ka Ida-Jeruusalemm," sõnas Värk.

Palestiina riik sai kriminaalkohtu aluseks oleva Rooma statuudiga ühineda kuus aastat tagasi pärast seda kui ÜRO peaassamblee otsustas ülendada Palestiina staatust vaatlejast mitteliikmesriigist vaatlejariigiks. Tiina Intelmann oli tol hetkel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Assamblee president.

"Me otsustasime, et see asi tuleb ära, sest see juhtub nii või teisiti. Ja siis sõna otseses mõttes lihtsalt koputasin selle läbi. Eelnesid väga usalduslikud vestlused mõne liikmesriigiga, aga selge on see, et need riigid, kes oleksid olnud selle Palestiina riigina käsitlemise vastu, nemad ise ei ole liitunud Rooma statuudiga ja seetõttu ei olnud neil mitte mingisugust sõnaõigust," rääkis Intelmann.

Seni on kohtus süüdi mõistetud viis meest sõja- või inimsusevastastes kuritegudes Aafrika riikides, mistõttu on levinud arvamus, et tegemist on valgete riikide kohtuga Aafrika riikide vastu. Praegu viib prokurör läbi 13 uurimist näiteks Afganistanis, Bangladeshis, Birmas ja Gruusias. Eeluurimine käib veel 13 riigis nagu Venezuela, Filipiinid ja Ukraina. Kiiret kohtumõistmist Iisraeli sõdurite või Hamasi liikmete üle ei tule, kuid nagu kirjutas Bensouda on alust uskuda, et 2014. aasta vaenutegevuse raames Gazas korraldas Iisraeli kaitsevägi sõjakuritegusid, et Hamas ja palestiinlaste relvarühmitused korraldasid sõjakuritegusid ning veelgi enam, et Iisraeli okupatsiooni kontekstis Läänekaldal on Iisraeli võimud korraldanud sõjakuritegusid. Uurimist segab aga see, et Läänekalda piire kontrollib Iisrael, rõhutas Rene Värk.

"Palju suurem probleem on see, et selleks et mingisugust juhtumit menetleda ja konkreetne isik vastutusele võtta, peab kohtul see isik olema ka käepärast. Ehk et kohtumenetlus ei toimu isiku puudumisel. Kui lõpuks prokurör tuvastab, et üks või teine isik on toime pannud näiteks sõjakuritegusid Palestiina aladel, siis on see isik vaja kätte saada, kohtu ette tuua ja siis saab asja menetleda. Et kuidas need isikud kätte saame, seda enam, et suure tõenäosusega eeldame, et pigem tahetakse ette võtta pigem Iisraeli esindajad, siis see saab olema äärmiselt keeruline kohtule," rääkis Värk.

Bensouda otsus on aga kaugemale viitav, sest lisatakse, et eriti olukord Palestiinas on see, kus kuritegusid jätkuvalt toime pannakse.

Peaprokuröri Fatou Bensouda ametiaeg saab juunis läbi ja tema asemele saab Karim Khan Suurbritanniast. Tiina Intelmann tõstab esile Bensouda tausta ja sellele vaatamata saavutatut.

"Fatou Bensouda läheb rahvusvahelisse kriminaalõiguse ajalukku täiesti kuldsete tähtedega. Ta töötas Rwanda tribunalis, siis ICC aseprokurör, siis valiti peaprokuröriks. Nii et kui mind valiti ICC assamblee presidendiks, siis tema sai prokuröriks. Oli teada, milline tema käekiri on. Kui sellest eismestes Ocampost räägitakse, et oli hästi julge ja mehine, kuid tema kohtuasjad hakkasid lagunema, sest ta oli liiga julge, kuid Fatou puhul saab öelda, et ta on julge, kaalutletud ja väga põhimõttekindel. Ta liigseid riske ei võtnud. Loomulikult on tal olnud väga raske. Ta on Aafrikast, Aafrika väikeriigist. Ta on Gambiast, mis Aafrika mastaabis ei mängi mingit väga suurt poliitilist rolli. Iseenda riigi juhtkonnaga on ta olnud pahuksis, samuti Aafrika Liidu juhtidega ja lõppude lõpuks kehtestasid ameeriklased talle sanktsioonid ja kõike on ta pidanud taluma ja tegema oma tööd," lausus Intelmann.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: