Tallinna halduskohtule esitas möödunud aasta lõpus kaebuse tennisetreener, kelle treenerikutse oli tühistatud. Treeneril oli kutse tasemel viis, mis tähendab, et ta võis treenida nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Möödunud aasta septembris tunnistas aga Eesti Olümpiakomitee (EOK) selle kutse kehtetuks.

EOK viitas oma otsuses treeneri varasemale karistusele selle eest, et ta oli alaealise kaasa tõmmanud kuriteo toimepanemisele. Lastekaitseseaduse paragrahvi 20 lõige 1 aga välistab sel viisil karistatud inimese töö lastega, sõltumata kuriteo asjaoludest.

Kaebaja palus kohtul EOK otsuse kehtestuks tunnistamist. Lisaks leidis kaebaja, et lastekaitseseadus läheb põhiseadusega vastuollu, kuna sealt tuleb välja, et kuriteo asjaolusid ei arvestata. Kaebaja leidis, et seda tuleks aga just teha.

Nimelt oli kaebaja kohtulahendi järgi 1995. aastal süüdimõistetud oma alaealise venna kaasatõmbamises kuritahtlikku huligaansesse tegevusse. Teda oli karistatud toonase kriminaalkoodeksi paragrahv 195 lõige 2 alusel.

Tallinna halduskohus rahuldas tennisetreeneri kaebuse selle aasta 5. märtsil, leides, et lastekaitseseaduse vastav säte lähebki põhiseadusega vastuollu. Lisaks oli kohtu hinnangul seadusevastaselt toiminud ka EOK.

Nüüd on aga halduskohus otsuse edastanud riigikohtule, et viimane saaks läbi viia põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Selle raames küsib riigikohus arvamust nii õiguskantslerilt, justiitsministeeriumilt, riigikogu esimehelt, sotsiaalkaitseministrilt kui ka EOK-lt. Kohus ootab institutsioonidelt arvamust halduskohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta 7. aprilliks.