Kodavere murraku säilitamiseks asutati keelekoda

Foto: ERR

Eestis on kümneid tuhandeid inimesi, kes emakeelena kirjakeele asemel mõnd murrakut räägivad. Peipsi ääres kõneldava Kodavere murraku kadumist ennustati juba sada aastat tagasi. Tegelikkuses on Kodavere murrak tänaseni alles ja et sellele uus elu sisse puhuda, asutati hiljuti Kodavere keele koda.

"Näväd evad lähnudki lodo kaadu. Näväd tõmmasid üle lüüdike järve jäärde." Nii kõlab murrak, mille kõnelemise ala ulatub Emajõe Suursoost lõunas Omedu jõeni põhjas. Neid, kes Kodavere murrakut igapäevaselt räägivad, on alles vaid paarkümmend.

Eevi Treial näiteks peab kodavere keelt oma emakeeleks.

"Mina leian, et kõige suurem vahe on hääldamise vahe. Kas sa käid kuolain või sa käid koulain, seal on nagu u ja o vahepeal," rääkis Treial.

Selleks, et keel säiliks ja hääldus ikka õige oleks, asutati hiljuti Kodavere Keelekoda, mis plaanib tööle panna keelekooli. Suvel tahetakse salvestada kodaverekeelset noortesarja. Kodavere keele säilimise on oma südameasjaks võtnud ka need, kes isegi veel keelt õpivad.

Kodavere murraku teeb eriliseks tema pehme hääldus ja sarnasus vadja keelega. Noortes äratab keelekoda kodavere murraku vastu huvi aga sotsiaalmeedia, näiteks TikToki abil.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: