"AK.Nädal": üks karm ööpäev LTK koroonaosakonnas
Milline on olukord haigla koroonaosakonnas, kohas, kus käib lakkamatu võitlus elude eest? Reporter Anton Aleksejev veetis ööpäeva Lääne-Tallinna keskhaiglas, et oma silmaga näha, millises seisus on patsiendid ja arstid-õed, kes neid ravivad.
Kell on kaheksa hommikul, Lääne-Tallinna keskhaigla (LTK) esimesse koroonaosakonda tuleb tööle uus vahetus. Ühekordsed riided, kaitsevahendid – nüüd võib minna "musta tsooni". Seal on 14 voodikohta ning kõik need on täis.
LTK-s on 123 COVID-haigete voodikohta. Tavaliselt on umbes 60 protsenti patsientidest plaanilised, ülejäänud erakorralised. Praegu aga on plaanilisi umbes kolmandik, rohkem neid ei mahu.
"Meie jaoks on täna prioriteedid paika pandud nii: esimene prioriteet on COVID, erakorraline ravi. Teine prioriteet on mitte-COVID, erakorraline ravi. Kolmas prioriteet on vaktsineerimine. Ja neljas prioriteet on plaaniline ravi," ütles LTK juht Arkadi Popov.
Esimene koroonaosakond asub endise ortopeediaosakonna ruumides.
3. koroonaosakonna juhataja Kristiine Pruudeli sõnul tähendab see liigesehaigetele, et kavas olnud operatsioonid lükatakse edasi.
"Näiteks puusa- või põlveproteesid, mis on vaja välja vahetada. Inimene saab kulunud liigesega väga kenasti elada. Tal on küll valud, võib-olla ei saa hästi liikuda, peab kepiga liikuma. Kui need inimesed seni teadsid, et neid opereeritakse kuskil kahe-kolme aasta pärast, siis praegu keegi ei oska öelda, millal järjekord võiks nendeni jõuda," rääkis Pruudel.
Anestesioloogia ja intensiivravikliiniku juhataja Neeme Somma sõnul on praeguses olukorras ka EMO-s COVID-positiivseid rohkem kui COVID-negatiivseid.
"Alati tundus, et minuga seda ei juhtu"
Kell on üheksa hommikul. Esimeses koroonaosakonnas pakutakse hommikusööki. Patsientidest suudavad ise süüa umbes pooled.
"Esimene poolteist nädalat oli ikka väga-väga raske seisund, väga kõrge palavik oli, kohutav peavalu ja täiesti lootusetu tunne, et see ei lähe iialgi üle. Ja nüüd ma olen jõudnud haiglasse, kus mul on tuvastatud 50-protsendine kopsukahjustus," rääkis Kai Nigul.
"Alati on tundunud, et minuga seda ei juhtu. Kellega iganes, aga mitte minuga. Aga pärast, kui sul kerkib palavik 40 kraadini ja sa ei saa seda kontrollida ja see kestab kaua ning sa ei saa ilma valuta sisse hingata, siis tekib paanika," kirjeldas haigust Tatjana Erik.
Keskmine patsiendi haiglas viibimise kestus on kuus päeva. Voodikohad on praegu kulda väärt.
Neljapäeval avati LTK kolmandas koroonaosakonnas veel 24 voodikohta. Kaheksa neist täitus kiiremini kui kahe päevaga. Kuid peamine probleem pole voodikohtades.
"Sinna on vaja ju personali – inimest, kes aitab patsiendil süüa või toidab, kes vahetab mähet, kes annab talle juua, kes teeb talle ravimeid, kes teeb need korraldused, et säilitada võimalikult kõrget kvaliteeti. Selle nappus on. Voodid võivad küll olla, aga voodi ei ravi haiget," lausus Kristiine Pruudel.
1. koroonaosakonna õendusjuht Heidi Parts nentis, et õdede puudus on väga suur ja tervishoiukoolidest saab praegu kasutada ainult abiõdesid. "Aga meil on vaja just intensiivravioskustega õdesid, kes saaksid meid aidata. Neid meil ei ole kuskilt võtta," ütles ta.
Personalipuudus viib töötajad läbipõlemiseni.
"Tööle-koju, tööle-koju ja õhtul ma lihtsalt püüan olla füüsiliselt aktiivne, aga mulle ei jää enam isegi jaksu, et olla füüsiliselt aktiivne. Ma lihtsalt leban või vaatan tühjal pilgul televiisorit. Ma püüan võimalikult palju puhata, et homseks päevaks jalad jälle all oleks," rääkis Pruudel.
"Kui sul koormus on selline, mis kunagi ei vähene, vaid vastupidi, tuleb juurde ja juurde patsiente, siis ühel hetkel, kui ma juba koju jõuan, olen nii väsinud, et ma vahel pean pingutama, et oma lastega rääkida, oma mehega suhelda. Kui see kestaks ühe nädala, aga see kestab juba mitu kuud," kirjeldas olukorda 3. koroonaosakonna vastutav õde Ljudmila Linnik.
Haiguse kulgu on raske ennustada
COVID-osakonnas käivad elu ja surm käsikäes. Intensiivravipalatis patsiendid vahetuvad pidevalt. Üks tuleb, teine lahkub. Haiglas on kaks juhitava hingamise aparaati, mis on pidevalt hõivatud.
Haigestunute laviini võiks peatada lausvaktsineerimine. Kuid praegu on isegi haiglapersonalist vaktsineeritute protsent natuke üle kuuekümne.
"Mida ütlevad inimesed, kes ei ole lasknud end vaktsineerida – enamasti need on mitte väga ratsionaalsed hirmud, mis elavad sees: mingid müüdid ja sellised katkendlikud uudised, mida inimesed on kuulnud ja mis jäid meelde," nentis Arkadi Popov.
Kell on 10 õhtul. Esimese koroonaosakonna patsiendi seisund nõuab valvearsti sekkumist.
"Meil on päris palju selliseid olukordi – patsient satub haiglasse, ta on mõõdukalt haige. Siis teatud aja jooksul kopsukahjustus süveneb. Ja seda me tegelikult ette ei tea – haigus progresseerub ka haiglaravi jooksul edasi väga paljudel inimestel. See ei ole puuduliku ravi tulemus, see on haiguse iseloom, et see progresseerub ja tekitab edasi jätkuvaid tüsistusi," kirjeldas 1. koroonaosakonna valvearst Inger Tark.
Mida arvavad arstid ja patsiendid piirangutest ja nende järgmisest?
"Kui need piirangud lõpetati, jaanuari lõpus lapsed kooli lubati, siis ma ei ütleks, et tekkis paanika, aga seda oli siis ette näha, et selline asi juhtub. Ja nii juhtus," lausus Neeme Somma.
"Praeguses olukorras me oleme harjunud sellega, et meie silmade ees jooksevad statistilised andmed. Sajad, tuhanded inimesed, kes viibivad haiglaravil, keegi sureb iga päev ja meie jaoks need numbrid on muutunud selliseks statistiliseks müraks," ütles Arkadi Popov.
"Ausalt öeldes aasta tagasi mulle ka tundus, et see pole nii õudne, vähemalt Eestis. Praegu on olukord muutunud. Ja kui sa puutud kokku selliste patsientidega, siis maailmavaade muutub," lausus kirurg Anastassia Parts.
"See ei ole gripp, see on mingi tundmatu infektsioon ja sellega on väga raske toime tulla. Ja ma lihtsalt palun inimesi et nad hoiaksid distantsi, kannaksid maske. See on väga raske haigus, uskuge mind," lausus COVID-patsient Ljudmila.
1. koroonaosakonna õde Evelina Rodman nentis, et statistika järgi on nende osakonnas enamuses venekeelsed patsiendid. "Kahjuks nii see on. Arvatavasti ei järgi nad reegleid, mis meil seoses antud olukorraga kehtestati," lausus ta.
"Meil tõesti on voodikohtade puudus väga suur ja ravimid hakkavad otsa lõppema, kaitsevahenditega ei ole enam nii hea seis. Palun kaitske ennast. Me tahame ka lõpuks puhkama saada," ütles 1. koroonaosakonna õendusjuht Heidi Parts.
Kell on kolm öösel. Mina olen juba väsinud ja saan nüüd natukeseks magama heita, aga intensiivravipalatis töö jätkub. Vahetuse lõpuni on jäänud veel viis tundi.
Toimetaja: Marko Tooming