Riigikontrolli aruande kohaselt peavad omavalitsused hakkama eesmärkideni jõudmiseks koguma olmeprügist eraldi senisest märksa enam biojäätmeid. Praegu kogutakse eraldi vaid veerand tekkivatest biojäätmetest ja kui olukord ei parane, ohustab Eestit Euroopa Liidu prügitrahv.

Võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega visatakse Eestis liiga palju toidu- ja aiajäätmemid olmeprügiga ühte prügikasti. Biojäätmetest on võimalik teha toitainerikast komposti, samuti saab neist toota biogaasi.

"Lubadused ja reaalsus lähevad üha enam lahku," ütles riigikontrolör Janar Holm. "Kuigi Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina juba mullusest kohustus võtta ringlusse pool olmejäätmetest, suudab ta tegelikult tagasi ringlusse suunata neist alla kolmandiku. Ja just biojäätmete suurem ringlussevõtt, lisaks pakendijäätmetele, aitaks ringlussevõtu eesmärke saavutada." Holm osutas, et Eesti on sellele tasemele seisma jäänud juba kümneks aastaks.

Aastal 2019 tekkis Eestis 122 000 tonni biojäätmeid. Valdav osa biojäätmetest jõuab segaolmejäätmetesse ning vaid 29 000 tonni kogutakse liigiti. Seni tekkinud biojäätmetest on võetud ringlusse vaid 11 protsenti.

Riigikontrolli teatel pole keskkonnaministeerium suutnud kümnendiga tuua muutust biojäätmete paremini kogumiseks. Samal ajal langes 2019. aastal biojäätmete ringlussevõtt aasta varasemaga võrreldes 18 protsendilt 11 protsendile.

Ministeerium plaanib tegevuskava rakendada kahe aastaga

Kuigi olmejäätmete ringlussevõtt peaks 2025. aastaks kahekordistuma, valmib keskkonnaministeeriumil tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks alles 2023. aastaks. Eesmärgid aga suurenevad veelgi, sest Eesti on Euroopa Liidu liikmesmaana andnud lubaduse, et 2025. aastal peab ringlusesse jõudma 55 protsenti ja 2035. aastal juba 65 protsenti olmejäätmetest.

Riigikontrolör juhtis tähelepanu, et kuigi maaelu arengukava meetmete kaudu oleks võimalik soodustada biojäätmetest toodetud komposti kasutamist, siis praegu seda tehtud ei ole.

Suur osa olmejäätmetest jõuab sortimata kujul prügilasse, jäätmeseadus keelab prügilasse ladestada sortimata segaolmejäätmeid ning ladestatavates jäätmetes tohib maksimaalselt 20 protsenti olla biolagunevaid jäätmeid. Analüüsi kohaselt ei ole keskkonnaamet aga aastatel 2017-2019 aga üheski prügilas kontrollinud ladestamisnõuete täitmist.

Viimase viie aasta jooksul on märgatavalt kasvanud prügilas jäätmete taaskasutamine, kuid riigikontroll näeb ohtu, et taaskasutuse nime all võib toimuda jäätmete ladestamine eesmärgiga vältida saastetasu maksmist. Oht tekib, kuna keskkonnaamet ei tee taaskasutust lubades kindlaks, kas see on põhjendatud, keskkonnalubades ei ole seatud taaskasutusele täpseid nõudeid ning järelevalve ei ole tõhus.